Menetlusse võeti eelnõu radioaktiivsete jäätmete käitlemise konventsiooni ratifitseerimiseks
Konventsiooni eesmärk on elanike ja keskkonna kaitsmine.
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse riigikaitsekomisjoni 13. juunil algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (683 SE). Riigikogus vastuvõetud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus jõustub 1. augustil 2005. Kaitseväeteenistuse seadusest jäeti välja kaitseväekohuslastele ettenähtud kaitseväeteenistuse tunnistus (kaitseväekohuslasele jääb identifitseerimiskood), mistõttu tuleb vastav säte välja jätta karistusseadustiku §-s 350 sätestatud tähtsa isikliku dokumendi loetelust, sest kaitseväeteenistuse tunnistus kaotab õiguslikult oma tähenduse 1. augustist. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 14. juunil algatatud kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (684 SE) kohaselt r atifitseeritakse kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsioon, mis on koostatud 5. septembril 1997 Viinis ja millele Eesti Vabariik on alla kirjutanud 5. jaanuaril 2001 Viinis. Eelnõu eesmärk on konventsiooni jõustamine Eesti Vabariigi suhtes. Konventsiooni eesmärk on elanike ja keskkonna kaitsmine tsiviilvaldkondades tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumakütuse käitlemisel tekkivate ohtude eest, rakendades selleks ohutu käitlemise põhimõtteid. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Riigikogu liikme Mark Soosaare 14. juunil algatatud ringhäälinguseaduse § 31 muutmise seaduse eelnõu (685 SE). Ringhäälinguseadus näeb ette avalik-õiguslikku elektroonilist meediat juhtiva ringhäälingunõukogu poliitilise tasakaalustatuse nõude. Kehtiv seadus on fikseerinud Riigikogu liikmete arvu nõukogus viiega, mis ei pruugi vastata erakondade ehk erinevate maailmavaadete esindatusele parlamendis. Võib tekkida olukord, kus mõni erakond ei saagi sõna sekka öelda avalik-õigusliku meedia juhtimises. Selle eelnõu esitamise ajal on ringhäälingunõukogus oma esindatus vaid kolmel erakonnal kuuest parlamendiparteist. Eelnõuga soovitakse viia ringhäälingu nõukogu liikmete arv otsesesse sõltuvusse Riigikogu fraktsioonide arvust. Eelnõu algataja arvates võiks nõukogus olla üheksa liikme asemel kuni kolmteist liiget, kellest viis on ringhäälingu alal tunnustatud asjatundjad. Asjatundjate arvu on suurendatud ühe võrra, et seoses nõukogu üldise suurenemisega säiliks poliitikute ja asjatundjate ligilähedanegi suhtarv. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Riigikogu pressitalitus