Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu. 

Valitsuse 12. mail algatatud riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (669 SE) kohaselt tõuseb universaalne lapsetoetus kõikidele lastele peres. Riik hakkab alates uuest aastast maksma kõigile pere esimestele ja teistele lastele senise 19,18 euro asemel 45 euro suurust toetust. Samal ajal tõuseb kolmanda lapse toetuse 100 euroni kuus ning vajaduspõhised peretoetused suurenevad 45 euroni kuus. Lapsetoetus kehtestatakse konkreetse suurusena, see ei ole edaspidi seotud lapsetoetuse määraga. Lapsetoetus on igakuine toetus, mida makstakse alates lapse sünnist kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Kui laps jätkab õpinguid, jätkatakse lapsetoetuse maksmist kuni lapse 19-aastaseks saamiseni. Perede toimetuleku parandamiseks muudetakse laste tarbimiskaal toimetulekutoetuse määramisel võrdseks perekonna esimese liikmega, mis tähendab, et lastega peredele makstav toimetulekutoetus suureneb. Samuti suurendatakse vajaduspõhist peretoetust, mida makstakse madala sissetulekuga lastega peredele. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 

Valitsuse 12. mail algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (667 SE) eesmärk on anda patsiendile õigus edastada tervishoiuteenuse osutajale tervisedeklaratsioon tervise infosüsteemi kaudu tema terviseseisundi hindamiseks. Patsiendi tervishoiuteenuse osutajale tervisedeklaratsiooni esitamine on vajalik tema terviseseisundi hindamiseks enne tervistõendi väljastamist. Eelnõu on seotud ka tervisetõendite esitamise kaasajastamisega, et luua tervishoiuteenuse osutajale võimalus esitada neid elektroonselt tervise infosüsteemi vahendusel maanteeametile. Selleks muudetakse liiklusseaduse tervisekontrolliga seonduvaid sätteid. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 

Valitsuse 12. mail algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse rakendamise seaduse eelnõuga (668 SE) tehtavad täpsustused ja täiendused ühtlustavad keskkonnaõiguse normistikku, et tagada nende parem rakendamine. Olulisem muudatus on seotud avatud menetluse sätete täpsustamisega kehtivates eriseadustes, kuna lisaks kehtivale nõudele avalikustada teade jäätmeloa, kaevandamisloa, saasteloa või vee erikasutusloa taotluse kohta Ametlikes Teadaannetes, on lisatud nõue avaldada teade vajaduse korral ka kohalikus või maakonna ajalehes (ning kui keskkonnahäiring võib olla regionaalne või üleriigiline, siis ka üleriigilises ajalehes). Eesmärk on tagada avalikkuse parem teavitamine keskkonnalubade menetlustest. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon. 

Keskkonnakomisjoni 12. mail esitatud Riigikogu otsuse “Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine” eelnõu (670 OE) näeb ette kutsuda nõukogust tagasi Liisa-Ly Pakosta ja Jaanus Tamkivi ning nimetada nõukogu liikmeteks Karel Rüütli ja Jaan Õunapuu. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon. 

Väliskomisjoni 13. mail esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse “Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine” muutmine” eelnõu (672 OE) näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja Andre Sepp ja Ülo Tulik ning nimetada delegatsiooni liikmeks Peep Aru ja Peeter Laurson. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon. 

Riigikogu pressiteenistus