Valitsuse 11. jaanuaril algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (652 SE) seletuskirjas märgitakse, et paralleelselt vanemaealise (55-64) tööjõu hõive määrade tõusuga on EL liikmesriigid EL Nõukogu Barcelona tippkohtumisel (2002. a) seadnud eesmärgiks tõsta tööjõust väljumise keskmist vanust 5 aasta võrra, 2001.a tasemelt 59,9 aastat 65 aastani. Eestis on meeste pensioniiga 63 aastat, naistel praegu kehtiva seaduse kohaselt aastal 2009 60 aastat ja 6 kuud – aastaks 2016 tõuseb 63-ni. Lähtudes eelöeldust ja demograafilistest trendidest, on eelnõu eesmärgiks kindlustada pensionisüsteemi adekvaatsust ja jätkusuutlikkust, sätestades pensioniea tõusu peale meeste ja naiste pensioniea võrdsustumist alates 2017. aastast 3 kuu võrra aastas, suurendades seda 65-ni. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon

 

Valitsuse 11. jaanuaril algatatud meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (653 SE) eesmärk on kaasajastada meresõiduohutuse seadus ning viia see vastavusse Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetega. Eelnõuga tehakse meresõiduohutuse seaduses ja sellega seonduvates seadustes ka praktikast lähtuvaid muudatusi ja täpsustusi ning lahendatakse hetkel kehtiva meresõiduohutuse seaduse rakendamisel esilekerkinud probleemid. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

 

Valitsuse 11. jaanuaril algatatud Riigi Teataja seaduse eelnõu (654 SE) näeb ette ülemineku Riigi Teataja väljaandmisele põhiliselt elektroonilises vormis. Eelnõu sätestab kõigi kohaliku omavalitsuse üksuste määruste ja nende terviktekstide avaldamise Riigi Teatajas ning toetab Riigi Teataja täiendamist uute õigusinfoteenustega. Riigi Teataja väljaandmine antakse üle Riigikantseleilt justiitsministeeriumile. Võrreldes seni kehtiva Riigi Teataja seadusega on reguleeritud olulisim, mis on seaduse tasemel vajalik Riigi Teataja väljaandmise ja kättesaadavuse tagamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

 

Valitsuse 11. jaanuaril algatatud erakonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (655 SE) reguleeritakse erakonna, erakonna nimekirjas kandideerinud isiku, valimisliidu ja üksikkandidaadi tegevuse rahastamist ning kontrolli. Eelnevast tulenevalt muudetakse ka eelnõu pealkirja, et see vastaks seaduse sisule. Erakondade rahastamise reeglite kehtestamisel on arvestatud, et säiliks tasakaal riigieelarvelise eraldise ja füüsiliste isikute annetuste vahel, et oleks kehtestatud reeglid riigieelarveliste eraldiste maksmisele ja füüsiliste isikute annetused oleksid läbipaistvad ning kajastatud aruandluses, et järelevalveorgan oleks sõltumatu ning et karistused oleksid mõjusad neile, kes eiravad seadusega kehtestatud reegleid. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

 

Valitsuse 11. jaanuaril algatatud ringhäälinguseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (656 SE) luuakse selge õiguslik olukord isikute jaoks, kes töötlevad andmeid ajakirjanduslikul eesmärgil ning kellel on seetõttu ka õigus tugineda allikakaitsele. Seaduse jõustumisel on nimetatud isikutel õigus keelduda andmast selgitusi ja ütlusi, kui see võib lõppeda talle informatsiooni andnud isiku tuvastamisega. Kuivõrd kehtivas seaduses sellekohane regulatsioon puudub ning allikakaitse põhimõte tuleneb üksnes eneseregulatsiooni baasil loodud ajakirjanduseetika koodeksist, siis on käesoleva eelnõu mõjud ulatuslikud. Oluline mõju ühiskonnale on ka muudatusettepanekutel, mis lihtsustavad isiklike õiguste rikkumise korral kannatanu tõendamiskoormust mittevaralise kahju eest hüvitise taotlemiseks ning kohustavad hüvitise suuruse väljamõistmisel arvesse võtma ka kahju hüvitamise preventiivset eesmärki. Asjakohaste muudatusettepanekute mõju seisneks selles, et see motiveeriks isiklikke õigusi mitte rikkuma, sest eelnõu järgi lihtsustatakse selliste rikkumiste korral hüvitise nõudmist ning antakse eeldused suuremate kahjuhüvitiste väljamõistmiseks. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

 

Valitsuse 11. jaanuaril algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja asjaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (657 SE) muudetakse hagihinna määramise aluseid või seatakse hagi hinnale piirmäärad: kaasomandi lõpetamise ja asja jagamise hagis; ühisvara jagamise hagis ja juriidilise isiku otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagis. Eelnõuga täiendatakse hagita menetluses menetluskulude jaotamise regulatsiooni kohtutäituri otsuste peale kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse läbivaatamisel ning täiendatakse menetlusabi andmise regulatsiooni. Samuti täiendatakse asjaõigusseaduses koormatud kinnisasja omaniku nõudel hüpoteegi lõpetamise ja omanikuhüpoteegiks muutmise regulatsiooni. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

 

Valitsuse 11. jaanuaril algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu (658 SE) eesmärgiks on sätestada kaitseliidu valvurite õiguslik staatus. Valvet käsitlev peatükk reguleerib valve osutamise nelja peamist õiguslikku valdkonda: valvuri ja valve mõiste, valvuri staatus ning valvuri õigused ja kohustused. Eelnõuga määratletakse isikute ja asutuste ring, kus kaitseliit võib valvet teostada, valvega kaetud objektide määramise kord ning valve eest tasumise kord. Kaitseliit tegeleb kaitseministeeriumi, kaitseministeeriumi valitsemisala, sh kaitseväe, ja välisministeeriumi osade esinduste valvega alates 1. jaanuarist 2003. Sellest ajast peale on olnud probleemiks kaitseliidu valvurite õiguslik staatus ja puudulikult on reguleeritud ka valve õiguslikud alused. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

 

Valitsuse 11. jaanuaril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (659 SE) täpsustab lapsehoiuteenuse, asenduskoduteenuse ja erihoolekandeteenuste tegevusloa taotlemise protseduure ning sätestab lapsehoiuteenuse osutamise ruumidele esitatavad tuleohutusnõuded. Eelnõuga ühtlustatakse ka sotsiaalhoolekande seaduses mõisteid „asukoht” ning „tegevuskoht”. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

 

Valitsuse 11. jaanuaril algatatud Eesti Vabariigi ja Tšehhi Vabariigi vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (66O SE). Seadus ja sellega ratifitseeritav kokkulepe korrastavad Eesti õiguskorda, lõpetades lepingu, mille järele sisuline vajadus puudub ning mille kohaldamine võib viia vastuoluni ELi õigusega. Seni on lepingu ja ELi õiguse vastuolu kõrvaldatud lepingu artikliga 10, milles on ette nähtud, et kui küsimust reguleerivad samal ajal nii leping kui ka muu rahvusvaheline leping, millega mõlemad pooled on ühinenud, ei ole leping takistuseks poolele või tema territooriumil investeeringuid teinud investorile rakendada reegleid, mis on talle soodsamad. Muu rahvusvahelise lepinguna võib käsitada ELi aluslepinguid, mis on asutamisleping ja ELiga ühinemise leping. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

 

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 11. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni moodustamine” muutmine” eelnõu (661 OE) näeb ette nimetada komisjoni liikmeks Kalvi Kõva asemel Jüri Tamm. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

 

Riigikaitsekomisjoni 12. jaanuaril algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (662 SE) viib karistusseadustiku 24. peatüki „Riigikaitsealased süüteod“ kooskõlla kaitseväeteenistust reguleerivate seaduste ja teiste õigusaktidega. Nimelt on seaduse kasutusel tänases riigikaitseõiguses sisustamata mõisted „garnisonimäärustik“ ja „kaitseväeametnik“, mida ei ole võimalik karistusõiguses rakendada ning seetõttu jäetakse need mõisted seadusest välja. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

 

Riigikogu pressitalitus