Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu.
 

Valitsuse 20. oktoobril algatatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (752 SE) eesmärgiks on muuta kehtivat alkohoolse joogi avalikus kohas tarbimise korraldust. Eelnõu näeb ette üldise keelu tarbida avalikus kohas alkoholi ja toidugruppi mittekuuluvat joovet tekitavat ainet. Alkohoolseid jooke võib tarbida kohas, kus seda müüakse kohapeal tarbimiseks (nt toitlustusettevõttes, majutusettevõttes, etendusasutuses, rahvamajas jm) ning avalikul üritusel või selle piiritletud alal, kus kohalik omavalitsus on lubanud alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks. Samuti on jäetud kohalikule omavalitsusele õigus määrata kindlaks kohad, kus on alkoholi tarvitamine lubatud. Seejuures säilitatakse keeld tarvitada alkohoolseid jooke või lubada kohaliku omavalitsuse organitel alkohoolsete jookide tarvitamist laste ja tervise edendamisega seotud kohtades. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 

Valitsuse 20. oktoobril algatatud kohtutäituri seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (750 SE) eesmärk on ühelt poolt muuta kehtivat kohtutäituri tasu regulatsiooni proportsionaalsemaks kohtutäituri tehtava töö keerukuse ja mahuga. Teiselt poolt on eesmärgiks võimaldada võlgnikule paindlikumat nõude täitmist, pikendades vabatahtliku täitmise tähtaega ühe palgaperioodini ehk 30 päevani ning luues täitemenetluses võla ajatamise mehhanismi. Eelnõuga viiakse täitemenetluse alustamise tasu sõltuvusse kahest parameetrist: nõutava summa suurusest ning võlgniku aadressi- või kontaktandmete ajakohasusest rahvastikuregistris. Mittevaraliste nõuete puhul sõltub täitemenetluse alustamise tasu vaid ühest, viimati nimetatud parameetrist. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 

Valitsuse 20. oktoobril algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga (751 SE) täiendatakse kahte karistusseadustiku kuriteokoosseisu, mis näevad ette vastutuse tähtsa isikliku dokumendi hävitamise, rikkumise, varguse ja peitmise eest ning võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise ja kasutada andmise eest. Mõlemad täiendused dokumentidega seotud süüteokoosseisudes tulenevad inimkaubandusvastasest Euroopa Nõukogu konventsioonist, kuna konventsiooni ratifitseerimiseks peab Eesti suutma konventsiooni ka nõuetekohaselt rakendada ja Eesti riigisisene õigus peab olema vastavuses konventsiooni nõuetega. Samuti täiendatakse eelnõuga karistusseadustikku uue kuriteokoosseisuga riigivastaste kuritegude peatükis, nähes ette vastutuse ebaseadusliku piiriületuse eest neil juhtudel, kui piiriületuse eesmärgiks on muu riigivastase kuriteo toimepanemine Eesti Vabariigis või kui kuriteo toimepanemisega kaasnes vägivald, isikult vabaduse võtmine, vastavad ähvardused või vara hävitamine või rikkumine piiriületuse hõlbustamise eesmärgil. Lisaks täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku, võimaldades nimetatud kuriteo („Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine“) kohta tõendite kogumiseks kasutada jälitustoiminguid, kui tegu on toime pandud grupi poolt. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 

Valitsuse 20. oktoobril algatatud tubakaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõuga (753 SE) lisatakse tubakaseadusesse keeld müüa alaealistele tubakatoote tarvitamiseks mõeldud tooteid (nt vesipiibud, piibud, sigaretipaberid, filtrid jms), tubakatootega sarnaselt kasutatavaid tooteid (nt e-sigaret) ja nende osiseid (nt filtripesad, piibupesad, sigaripitsid). Samuti lisatakse alaealistele keeld tubakatootega sarnaselt kasutatavaid tooteid tarvitada, omandada, omada ja vallata. Eelnõu kohaselt kehtestatakse keeld tubakatootega sarnaselt kasutatavate toodete tarvitamiseks lasteasutuste (hoolekandeasutused, koolid, lasteaiad, laagrid jm) ruumides ning nende piiratud maa-alal. Samuti keelatakse alaealistel suitsetamisruumis ja suitsetamisalal viibimine. Keelatakse ka närimistubaka käitlemine.  Eelnõuga kehtestatakse nende käitlemiseks keelatud suitsuvabade tubakatoodete kogused, mida füüsiline isik võib isiklikuks tarbeks koos temaga liikuvas pagasis Eestisse toimetada. Eelnõuga nähakse ette keeld suitsuvaba tubakatoote toimetamiseks Eestisse posti teel või muul viisil (nt kuller).  Eelnõuga täiendatakse ka reklaamiseadust – lisatakse reklaamikeeld tubakatoote tarvitamiseks mõeldud toodetele, tubakatootega sarnaselt kasutatavatele toodetele ja nende osistele.  Eelnõu on kavandatud jõustuma 2015. aasta 1. jaanuaril. Eelnõuga nähakse ette, et enne 2015. aasta 1. jaanuari tarbimisse lubatud närimistubaka jae- ja hulgimüüki võib teostada kuni 2015. aasta 31. detsembrini. Närimistubaka käitlemise keelustamisega seotud sätted on kavandatud jõustuma 2016. aasta 1. jaanuaril. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 

Valitsuse 20. oktoobril algatatud biotsiidiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (754 SE) tagab ELi biotsiidimääruse rakendamine. Selleks viiakse biotsiidiseadus vastavusse Euroopa Liidu vastava määrusega. Biotsiidimäärusega biotsiididele ja biotsiidiga töödeldud toodete turul kättesaadavaks tegemisele ja kasutamisele kehtestatud ühtsete ELi nõuete rakendamisega seoses puudub vajadus riigisiseste dubleerivate regulatsioonide järele. Õigusruumi korrastamiseks ning nõuete dubleerimise vältimiseks tunnistatakse kehtetuks suur osa biotsiidiseaduse sätetest, jättes üleminekuajaks kehtima need, mille kohaselt on välja antud registreerimistunnistusi või turustuslube või antakse välja uusi registreerimistunnistusi.  Eelnõu muudab biotsiidiseaduse kohaldamisala, täpsustab kutsealaseks kasutamiseks ettenähtud biotsiidide kättesaadavaks tegemise ja kasutamise tingimusi ning sätestab järelevalve kehtestatud nõuete täitmise üle.  Oluliseks muudatuseks võrreldes kehtiva biotsiidiseadusega on, et lisaks riigilõivule kehtestatakse tasu toimeaine heakskiitmiseks ja biotsiidile loa andmise taotlemiseks esitatud dokumentide hindamisele terviseametis. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon. 

Riigikogu pressiteenistus