Riigikogu juhatuse otsusega menetlusse võetud Res Publica fraktsiooni 20. märtsil algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga (867 SE) soovitakse laiendada oluliselt konfiskeerimise kui mõjutusvahendi kasutamist, sh suurendada võimalust kohaldada konfiskeerimist kui mõjutusvahendit juhtudel, mil konfiskeeritav ese ei kuulu otsuse tegemise ajal süüteo toimepanijale, vaid kolmandale isikule. Seadusemuudatusega soovitakse vähendada riski, et süüteo toimepanijal õnnestub kuriteoga omandatud vara konfiskeerimist vältida selle kolmandale isikule üleandmise teel. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Põhiseaduskomisjoni 20. märtsil algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (868 SE) ülesanne on näha ette mõjutusvahendid valimisliidule ja üksikkandidaadile neile seadusega pandud kohustuste täitmiseks. Kehtiva seaduse kohaselt on erakonnal, valimisliidul ning üksikkandidaadil kohustus ühe kuu jooksul arvates valimispäevast esitada aruanne valimiskampaania kulude ning kasutatud vahendite päritolu kohta. Kehtivas seaduses puuduvad sanktsioonid, kui valimisliit või üksikkandidaat on jätnud seadusest tuleneva kohustuse täitmata või on aruandes esitanud teadvalt valeandmeid. Samuti puuduvad kehtivates seadustes sanktsioonid, kui valimisliit või üksikkandidaat on valimiskampaania käigus vastu võtnud keelatud annetusi. Sanktsioonimäärade ülempiiriks on eelnõus kehtestatud analoogselt erakondade vastava regulatsiooniga 300 trahviühikut. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Väliskomisjoni 21. märtsil esitatud Riigikogu otsuse „Ülemaailmse Tasakaalustatud Keskkonna Tagamise Seadusandjate Organisatsiooni Eesti delegatsiooni moodustamine” kehtetuks tunnistamine”” eelnõu (869 OE) näeb ette lõpetada GLOBE Eesti delegatsiooni tegevus ning tunnistada kehtetuks Riigikogu vastav otsus. Nimetatud rahvusvahelise organisatsiooni tegevus on peatunud. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Riigikogu pressitalitus

Gunnar Paal , 6316351