Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 9. septembril algatatud punase risti nimetuse ja embleemi seaduse ning karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (309 SE), mille eesmärk on täiendada seadust välislepingust tulenevate kohustustega, et viia see kooskõlla III lisaprotokolliga. Eelnõuga reguleeritakse punase kristalli embleemi kasutamist Eestis ja välisriigis. Samuti muudetakse kehtivat punase risti nimetuse ja embleemi regulatsiooni eesmärgiga lihtsustada ja täpsustada tunnusmärgi kaitsval ning viitaval eesmärgil kasutamise korda. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon. 

Valitsuse 9. septembril algatatud väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (310 SE) toob kaasa suurema õiguskindluse. Eelnõu täpsustab seni seaduse rakendamisel probleeme tekitanud sätteid. Eelnõu seadusena vastuvõtmisega kõrvaldatakse mitmed terminoloogilised ebatäpsused, täiendatakse seadust vastavalt Euroopa Liidu õigusele, reguleeritakse valdkonda, sealhulgas tõhustatakse väetise käitlemise üle tehtavat järelevalvet. “EÜ VÄETIS” märgistusega väetise käitleja jaoks olukord lihtsustub, kuna tasuline registreerimine asendub ühekordse tasuta teavitamiskohustusega ning seetõttu väheneb ettevõtja halduskoormus. Väetise koostise nõuetekohasust tõendavaks dokumendiks võib lisaks akrediteeritud laboratooriumi katseprotokollile olla nüüd tootja poolt väljastatud vastav dokument (väetise kvaliteedisertifikaat) väetise koostise kohta. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon. 

Valitsuse 9. septembril algatatud elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu (311 SE) eesmärgiks on anda võimalus toetada neid üksikisikuid liitumistasude maksmisel, kelle rahvastikuregistrijärgses alalises elukohas, mis asub hajaasustusega piirkonnas, puudub elektrivarustus. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 

Valitsuse 9. septembril algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (312 SE) eesmärk on luua täiendavad tagatised isikutele, kes on kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu haigestunud või vigastada saanud. Eelnõus kajastuvad põhimõtted tuginevad suures osas kaitseväelaste ootustel täiendavate teenistusalaste tagatiste suhtes. Eelnõuga sätestatakse täiendavad võimalused tervishoiu- ja sotsiaalteenuste saamiseks ning materiaalse tagatisena toetuse maksmine kaitseväelasele, kes haigestub või saab vigastada teenistusülesannete täitmise tõttu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil ning kelle sissetulek seoses välislähetustasu maksmise lõppemisega väheneb. Samuti tagatakse seadusega tööandja eluruumi kasutamise õigus kaitseväelase tervislikel põhjustel teenistusest vabastamise või hukkumise korral, soodustatakse õppemaksu hüvitamisega õpingute jätkamist tsiviilõppeasutuses, kindlustatakse koolitus- ja täiendusõppe kulude tagastamise nõudest loobumine ning kaitseväelase lähedastele võimalus sõidu- ja majutuskulude hüvitamiseks riigi poolt juhul, kui kaitseväelane viibib välisriigi raviasutuses. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon. 

Valitsuse 9. septembril algatatud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (313 SE). Praktikas on kohustusliku kogumispensioni süsteem toiminud üksnes kogumisfaasis, kuivõrd seni ei ole toimunud süsteemist regulaarseid väljamakseid (väljamakseid on tehtud üksnes pärimise korral). Vastavalt kehtivale kogumispensionide seadusele, algavad pensioni väljamaksed kohustuslikest pensionifondidest 2009. aastal. Kuigi ka kehtiv seadus sisaldab väljamaksete süsteemi kirjeldust, on otstarbekas enne selle käivitumist vaadata veelkord üle kunagiste lahenduste põhjendatus ja rakendatavus. Kehtivas seaduses puuduvad väljamaksete korralduse täpsemad detailid, mida käsitlebki antud eelnõu. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 

Riigikogu pressitalitus