Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 19. aprillil algatatud kodakondsuse seaduse, karistusregistri seaduse ja sellest tulenevalt riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (883 SE). Muudatuste väljatöötamine on tingitud muudatustest välismaalaste seaduses ning Euroopa Liidu kodaniku seaduse uuest redaktsioonist Nimetatud eelnõud on mõlemad Riigikogu menetluses. Eelnõu eesmärkideks on muuta eriliste teenete eest kodakondsuse andmise regulatsiooni, lahendada kriminaalkorras karistatud isikutele Eesti kodakondsuse andmise küsimus, lahendada ühtselt kodakondsuse seaduse rakendamisel kerkinud ning tulevikus kerkivad menetluslikud küsimused, täiendades kodakondsuse seadust viitega haldusmenetluse seadusele. Samuti ühtlustada mõistete süsteem ning viia kodakondsuse seadus kooskõlla välismaalaste seaduses tehtavate muudatustega ning uue Euroopa Liidu kodaniku seaduse redaktsiooniga. Karistusregistri seaduse muutmisest tulenevalt muudetakse ka riigilõivuseadust. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 20. aprillil algatatud töötuskindlustuse seaduse ja Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (884 SE). Muudatused on välja töötatud seoses vajadusega parandada korduvat töötust kogevate isikute kaitset, võimaldada kindlustusstaaži tuvastada ja hüvitise suurust arvutada kontrollitavate andmete alusel ning viia töötuskindlustushüvitiste määramise ja maksmise tingimused kooskõlla vastavate Euroopa Liidu direktiivide ja määrustega.

Töölepingu seaduse muudatused on tingitud vajadusest reguleerida tööandja maksejõuetuse korral töötajatele hüvitiste maksmist. Eelnõu mõjul paraneb töötajate sotsiaalne kaitse ning tõuseb töötuskindlustushüvitiste määramise ja maksmise süsteemi usaldusväärsus. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni 20. aprillil algatatud halduskoostöö seaduse § 13 muutmise seaduse eelnõu (885 SE). Jäätmeveo konkursiga seotud haldusülesannete täitmiseks halduslepingu sõlmimiseks vastav volitusnorm jäätmeseaduses sätestab, et sellise halduslepingu saab sõlmida üksnes mittetulundusühinguga, mille liige vastav kohaliku omavalitsuse üksus on ning mille liikmeteks saavad vastavalt põhikirjale olla ainult kohaliku omavalitsuse üksused või kohaliku omavalitsuse üksuste liit. Seega moodustab vastav kohalik omavalitsus kas üksi või koos teiste kohaliku omavalitsuse üksustega sellise mittetulundusühingu konkreetse eesmärgiga täita kirjeldatud haldusülesanne, mis seisneb jäätmevedaja leidmiseks konkursi korraldamises. Seaduse praegune sõnastus ei võimalda mõistlikult täita jäätmeseaduse §67 sätestatud eesmärki ning ei soosi omavalitsuste koostööd. Selle lünga kõrvaldamiseks ja edasiste probleemide tekkimise vältimiseks teistes valdkondades on otstarbekas teha vastav muudatus. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressitalitus

Gunnar Paal , 6316351

Tagasiside