Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 14. jaanuaril algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (184 SE), mille vajadus tuleneb Euroopa Liidu Nõukogu määrusega kehtestatud nõuetest võtta tarvitusele täiendavaid meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud laevade üle kontrolli kehtestamiseks. Seadust muudetakse ka harrastuslikul kalapüügil püügiõigust kinnitava mobiilimakse võimaldamiseks ning harrastuspüügil kalastuskaardi taotlemise ja andmise protseduuride täpsustamiseks. Ühtlasi viiakse kalapüügiseadus kooskõlla 22. veebruaril 2007 Riigikogus vastuvõetud püsiasustusega väikesaarte seaduse muudatustega. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 14. jaanuaril algatatud riigipiiri seaduse, karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (185 SE) põhieesmärk on täiendada kriminaalmenetluse seadustikus rahvusvahelise kriminaalmenetluse alase koostöö osa. Täiendamise vajadus on tingitud nii rahvusvahelise koostöö praktikas tekkinud probleemidest kui ka Euroopa Liidu liikmelisusega seotud kohustusest võtta Euroopa Liidus heakskiidetud õigusaktid üle Eesti õigusesse. Rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö parendamisega seondub ka riigipiiri seaduse muutmine. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 14. jaanuaril algatatud äriseadustiku ja Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 „Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta” rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (186 SE) eesmärgiks on Eesti õigusesse üle võtta kapitalinõuete direktiiv, et aidata kaasa äritegevuse tõhususe ja konkurentsivõime suurendamisele, ilma et väheneks aktsionäride ja võlausaldajate kaitse. Enamiku muutmise direktiivi sätete ülevõtmine on liikmesriikidele vabatahtlik – liikmesriigid võivad ise otsustada, kas nad soovivad neid rakendades äriühingute regulatsiooni paindlikumaks muuta või mitte. Aga kui liikmesriik otsustab muutmise direktiivis ette nähtud valikuvõimalusi kasutada, peab ta järgima ka selle vabastuse kehtestamise kohta muutmise direktiivis sätestatud nõudeid. Kohustuslikult tuleb üle võtta nt muutmise direktiivi artikkel 32, mis reguleerib senisest täpsemalt võlausaldajate kaitset aktsiakapitali vähendamise korral. Vabatahtlikult ülevõetavates sätetes näeb muutmise direktiiv ette võimaluse vabastada teatud mitterahalise sissemakse esemete hindamine audiitorkontrollist. Ka lihtsustab nimetatud direktiiv oma aktsiate omandamise regulatsiooni ja annab liikmesriigile rohkem vabadust selle valdkonna reguleerimiseks ning võimaldab aktsiaseltsidel teatud juhtudel ja teatud tingimustel anda laene ja tagatisi oma aktsiate omandamiseks. Eelnõuga tehakse ettepanek lihtsustada mõningal määral äriseadustiku regulatsiooni oma aktsiate omandamiseks, samuti nähakse ette, et kui mitterahalise sissemaksena kasutatakse teatud väärtpabereid, siis ei pea nende hindamist kontrollima audiitor. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 14. jaanuaril algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eriorganisatsioonide eesõiguste ja puutumatuse konventsiooni Eesti Vabariigi suhtes kohaldatavate lisade määramise ja parandatud lisade heakskiitmise seaduse eelnõu (187 SE). Kuna Eesti on konventsiooni osalisriik alates 8. oktoobrist 1997, siis piirduvad seaduse mõjud muudatustega, mis on konventsiooni lisadesse tehtud, ja sellega, et ka Rahvusvahelise Rahanduskorporatsioonile (IFC) antakse samad eesõigused ja puutumatus nagu teistele eriorganisatsioonidele siiamaani. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Riigikogu pressitalitus