Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 8. jaanuaril algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1082 SE), mille peamine eesmärk on täiendada seadust õigusliku regulatsiooniga, mis on vajalik Euroopa Liidu vahenditest kaasrahastatavate toetuste andmiseks kalandussektoris. Programmperioodil 2007-­2013 kaasrahastab Euroopa Liit kalamajandustoetusi eraldiseisvast Euroopa Kalandusfondist, mis asendab eelmise programmperioodi kalamajanduse rahastamise vahendi Kalanduse Arendusrahastu. Perioodiks 2007-2013 on Euroopa Liit näinud ette Eesti kalandussektori arengu toetamiseks Euroopa Kalandusfondi kaudu 84,6 miljonit eurot ehk ligikaudu 1,32 miljardit Eesti krooni. Eelnõu täiendab ja täpsustab ka kalamajandusliku riigiabi ja turukorralduslike toetuste andmise regulatsiooni. Kalandusturu seaduse kehtivate sätete kohaselt on kalamajandusliku riigiabina antavat koolitustoetust ja praktikatoetust võimalik anda ainult kalandustoodete tootjale, eelnõu kohaselt on nimetatud toetusi edaspidi võimalik anda ka kalandustoodete töötlejale. Lisaks sellele täpsustatakse kalamajandusliku riigiabi ja turukorralduslike toetuste saamiseks esitatud taotluses sisalduvate andmete töötlemise korda. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Valitsuse 8. jaanuaril algatatud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri põhikirja ja selle muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (1083 SE) vastuvõtmine muudab IAEA põhikirja heakskiitmise korrektseks riigisisese õiguse järgi ja aitab vältida võimalikke pädevusvaidlusi. Kuna rahvusvahelise õiguse kohaselt on Eesti IAEA põhikirja heaks kiitnud ja alates 31. jaanuarist 1992 IAEA liige ning on täitnud kõiki liikmekohustusi, siis praktikas mingeid muudatusi seaduse vastuvõtmine kaasa ei too. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 8. jaanuaril algatatud Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni muudatuste heakskiitmise ja Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1084 SE) eesmärk on menetleda riigisiseselt Helsingi konventsiooni muudatusi, mis rahvusvaheliselt on Eesti suhtes juba jõustunud. Sellega tagatakse riigisiseses õiguses rahvusvaheliste kohustuste täitmine. Kuna suurem osa Helsingi konventsiooni IV lisa muudatustest tulenevaid nõudeid on Eesti või Euroopa Ühenduse õigusaktide kaudu juba praegu kohaldatavad, siis ei kaasne seaduse vastuvõtmisega senisega võrreldes olulisi mõjusid keskkonnale. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 8. jaanuaril algatatud vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1085 SE) aitab kaasa vanemahüvitise maksmise paremale arusaadavusele ja ühetaolisele kohaldamisele. Seadus tagab võrreldes kehtiva seadusega soodsama kohtlemise isikutele, kes on raseduse ajal üle viidud kergemale tööle; isikutele, kes saavad hüvitise maksmise ajal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu; isikutele, kes asuvad pärast hüvitise saamisele õiguse lõppemist tööle ning saavad samal kalendrikuul töötasu; ning isikutele, kelle hüvitis jääb seoses alamapalga tõusuga uuel aastal alla alampalga suuruse. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 8. jaanuaril toiduseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (1086 SE) eesmärgiks on koondada seni kolme ministeeriumi ‑ põllumajandusministeeriumi (pädev järelevalveasutus Veterinaar- ja Toiduamet – VTA), sotsiaalministeeriumi (pädev järelevalveasutus Tervisekaitseinspektsioon) ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (pädev järelevalveasutus Tarbijakaitseamet) valitsemisalas olnud toiduvaldkonna järelevalve pädevus põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse, mille tulemusena jääb ühtseks järelevalveasutuseks VTA. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Valitsuse 8. jaanuaril algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (1087 SE) eesmärk on soodustada lemmikloomade tervise ja heaolu kaitset, viia loomakaitseseadus paremini kooskõlla Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal, ning muuta loomapidamise õiguse äravõtmise regulatsioon selgemaks ja otstarbekamaks. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Riigikogu pressitalitus 

Tagasiside