Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 4. detsembril algatatud riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse muutmise seaduse eelnõu (1047 SE), mis näeb ette anda välja kolm 600 000 krooni suurust preemiat pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Valitsuse 4. detsembril algatatud päästeseaduse muutmise seaduse eelnõuga (1048 SE) reguleeritakse nii päästeametnike kui ka päästetöötajate puhkus ühtsetel alustel ja likvideeritakse päästeteenistujate ebavõrdne kohtlemine lisapuhkuse saamisel. Seaduse vastuvõtmisel jääb kehtima tuleohutuse valdkonna vastutava spetsialisti registreerimisel senine kord, mis lisaks kutseeksami sooritamise nõudele lubab arvestada ka erialase hariduse või töökogemusega. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 4. detsembril algatatud õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõus (1049 SE) käsitletakse õiguskantsleri pädevust järelevalve teostamisel õigusaktide üle ning õiguskantsleri tegevust piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli artiklis 3 sätestatud riigi ennetusasutusena. Eelnõu eesmärk on kehtiva õiguse korrastamine ning protokollist tulenevate nõuete täitmine. Õiguskantsleri pädevus teostada järelevalvet õigusaktide Eesti Vabariigi välislepingutele vastavuse üle on sätestatud kehtivas välissuhtlemisseaduses. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 4. detsembril algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (1050 SE) näeb ette kehtestada senisest selgem karistusnorm, mis peab aitama kaasa avaliku korra ja isikute õiguste paremale kaitsele. Seaduse rakendajatele antakse eelnõuga juhis, et okupatsioonisümbolite avalikul levitamise ja kasutamise korral võib olla tegu karistatava teoga, mille olemasolu tuvastamiseks võib osutuda põhjendatuks karistusmenetluse (sõltuvalt tagajärjest väärteo- või kriminaalmenetluse) alustamine. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 4. detsembril algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (1051 SE) mõjutab eelkõige Eesti elektrisüsteemi arengut, andes tõuke koostootmisseadmete rajamiseks – eriti olemasolevate katlamajade asemele. See tagaks energiaallikate tõhusama kasutuse ja aitaks hajutada Eesti energiatootmist, mis on varustuskindluse seisukohast ülioluline kriteerium. Eelnõus esitatud uus toetusskeem annab taastuv- ja koostootjatele võimaluse ise turul kaubelda, mis peaks tootja hea müügitegevuse korral tagama talle oluliselt suurema sissetuleku kui praegu kehtiv ostukohustus. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 4. detsembril esitatud Riigikogu otsuse “Eesti kaitseväe üksuste kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel julgeolekutagamismissioonil Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis” eelnõu (1052 OE) näeb ette pikendada Eesti kaitseväe üksuste isikkoosseisuga kuni 40 kaitseväelast kasutamise tähtaega Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede poolt juhitaval konfliktijärgsel julgeolekutagamismissioonil mitmerahvuseliste relvajõudude koosseisus nimetatud riikides kuni ühe aasta võrra. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 4. detsembril esitatud Riigikogu otsuse “Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia “Teadmiste põhine Eesti 2007- 2013” heakskiitmine” eelnõu (1053 OE). Strateegia keskendub ühiskonna jätkusuutliku arengu tagamisele teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kaudu, aidates kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia “Säästev Eesti 21” rakendamisele. Seletuskirjas on põhjendus, et strateegia järgimine toob kaasa Eesti majanduse kasvava tootlikkuse ja sellega seonduva maksutulu ning parema elatustaseme. Strateegia raames kavandatud tegevused on oluliseks vahendiks valitsuse 13. oktoobril 2005 kinnitatud „Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava 2005-2007” ja „Struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” prioriteetide saavutamisel. Strateegias toodud tegevuste elluviimine ja eesmärkide saavutamine on tugevalt seotud mitmete teiste valdkondlike arengukavade (eelkõige „Eesti kõrgharidusstrateegia aastateks 2006-2015”, „Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013”, „Elukestva õppe strateegia 2005-2008” ja „Infoühiskonna arengukava 2007-2013” (eelnõu)) eduka rakendamisega. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Valitsuse 4. detsembril algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse eelnõu (1054 SE) põhieesmärgiks on ajakohastada riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse regulatsiooni selliselt, et tagada varasemast paremini Eesti Vabariigi julgeolekut ja võimalikult suures ulatuses isikute põhiõigusi. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 4. detsembril algatatud Euroopa ühenduse ja selle liikmesriikide, Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, Islandi Vabariigi, Montenegro Vabariigi, Norra Kuningriigi, Rumeenia, Serbia Vabariigi ning ÜRO Kosovo missiooni vahelise Euroopa ühise lennunduspiirkonna rajamise mitmepoolse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (1055 SE). Lepingu eesmärk on luua Euroopa ühine lennunduspiirkond (edaspidi ECAA). ECAA põhineb vabal juurdepääsul teise lepinguosalise lennundusturule, asutamisvabadusel, võrdsetel konkurentsitingimustel ja ühistel eeskirjadel ohutuse, julgestuse, lennuliikluse korraldamise, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonnas. Oluline on märkida, et lepinguga võtavad kolmandad riigid endale kohustuse üle võtta Euroopa Liidus kehtiv lennunduse õiguslik regulatsioon ning Euroopa Ühendus ja selle liikmesriigid lubavad oma lennundusturule lepingus mainitud kolmandaid riike. Eesti kohaldab juba praegu kõiki Euroopa Liidu nõudeid ilma igasuguste erisusteta ning lepingus sätestatu on kooskõlas Eestis kehtiva õigusliku regulatsiooniga. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 4. detsembril algatatud inimgeeniuuringute seaduse ja Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõu (1056 SE) eesmärgiks on muuta geenivaramu pidamise regulatsiooni ning anda geenivaramu vastutava töötleja õigused seadusega Tartu Ülikoolile. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 4. detsembril algatatud päästeteenistuse seaduse eelnõu (1057 SE). Päästeasutused loodi juba üheksakümnendate aastate alguses, kuid kuni tänase päevani puudub selles valdkonnas eriregulatsioon erinevalt teistest eriteenistustest nt. politsei-, vangla- või kaitseväeteenistus. Päästeteenistujate päästeteenistusalased küsimusi reguleerib üldise regulatsiooniga “Avaliku teenistuse seadus” ja “Eesti Vabariigi töölepingu seadus”. Kumbki seadus ei arvesta päästeteenistuse eripäraga, mistõttu on osutunud problemaatiliseks kohaldada teenistusalaseid probleeme käsitlevaid üldseadusi päästeteenistuses. Eelnõu põhisisuks on kehtestada päästeametnike töö eripära arvestav teenistusseadus. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni 4. detsembril esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine maavahetustehingute uurimiseks” eelnõu (1058 OE) näeb ette nimetatud uurimiskomisjoni moodustamise. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni 4. detsembril algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (1059 SE) eesmärk on puuetega inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamine puudest tingitud lisakulude osalise hüvitamise kaudu. Eelnõuga tagatakse erinevate puudest tulenevate lisakulutuste kompenseerimine suuremas ulatuses. Ühele puudega isikule võivad olla määratud mitmed sotsiaaltoetused (puudega täiskasvanu toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus), kuna tal on erinevad lisakulud. Kehtiva seaduse kohaselt on toetuste kogusumma piiratud kahekordse sotsiaaltoetuste määraga (800 krooni) kuus. Eelnõu kohaselt limiteeritakse toetuste kogusumma neljakordse sotsiaaltoetuste määraga (1600 krooni). Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Põhiseaduskomisjoni 4. detsembril algatatud erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus erakondade rahastamise kontrolli põhimõtete muutmiseks eelnõu (1060 SE) näeb ette erakondade rahastamist kontrolliva järelevalvekomisjoni moodustamise. Eelnõu kohaselt hakkaksid erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni kuuluma riigikohtu esimehe poolt nimetatud üks esimese ja üks teise astme kohtunik, õiguskantsleri nimetatud nõunik, riigikontrolöri nimetatud riigikontrolli ametnik, samuti riigiprokurör, kaitsepolitsei ametnik ning maksu- ja tolliametiametnik. Komisjoni liikmed valitakse eelnõu kohaselt kuueks aastaks. Erakondade rahastamise järelevalve komisjonil on eelnõu kohaselt õigus teha erakondadele nende rahastamist puudutavaid ettekirjutusi juhul, kui erakond ei ole õigeaegselt esitanud oma tegevuse aruanded või on esitanud valeandmeid; kui annetuse näol ei ole tegemist annetaja isikliku panusega; kui erakond on vastu võtnud keelatud annetusi või sularahaannetusi üle lubatud määra. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Kultuurikomisjoni 5. detsembril esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuste muutmine seoses ringhäälingunõukogu uue liikme nimetamisega” eelnõu (1061 OE) näeb ette asendada Katrin Saks Riigikogu liikme Andres Herkeliga. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon

Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni 5. detsembril algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1062 SE) eesmärgiks on sätestada üks täiendav toetus represseeritutele ja korrastada olemasolevaid. Olulisim muudatus on seaduse §-s 6 sätestatud toetuse puhul. Esitatud muudatusettepanek kaotaks ära kulutuste üksiktõendamise nõude. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressitalitus