Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse seitse eelnõu.
Valitsuse 19. oktoobril algatatud elektroonilise side seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1061 SE).
Eelnõuga laiendatakse isikute ringi, kes tohivad raadiosidet piirata, samuti täpsustatakse olukordi, kus seda teha võib. Praegu kehtiv regulatsioon ei vasta enam julgeolekuolukorrale ja pärsib mh riigi droonitõrje võimalusi.
Raadioside piiramine võib ajutiselt mõjutada mobiilsideteenuste kättesaadavust piirangu piirkonnas. Selle vältimiseks või mõju vähendamiseks peab raadiosidet piirava seadme kasutamiseks olema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) väljastatud sagedusluba, millele saab seada vajalikud tehnilised tingimused.
Samas võib nende jaoks avalduda vähene ja ajutine mõju mobiilsideteenuste kättesaadavusele raadioside piiramise mõjupiirkonnas. Selliste riskide maandamiseks on loodud mehhanism, mis nõuab raadiosidet piirava seadme kasutamiseks sagedusluba. Selle väljastajaks on TTJA, kes kaalub sagedusloa andmisega seonduvaid riske ja seab nende maandamiseks sagedusloale vajalikud tehnilised tingimused. Sagedusloa taotlemine raadioside piiramiseks vabastatakse riigilõivust. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 19. oktoobril algatatud võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (üüriõigus) eelnõu (1062 SE).
Eelnõuga muudetakse üürilepingu lõpetamise ja üüripinna vabastamise korda, et lihtsustada üürivõlgadega seotud vaidluste lahendamist ja kiirendada üüripinda mitte vabastavate võlgnike ehk nn puuküürnike väljatõstmist.
Üürileandja saab edaspidi makseviivituse tõttu alustada lepingu erakorralist ülesütlemist juba siis, kui üürniku võlgnevus ulatub vähemalt ühe kuu üüri või muude kokkulepitud kulude summani. Praegu on selleks üldjuhul vaja vähemalt kahe kuu võlgnevust. Samas antakse üürnikule võla tasumiseks senise 14 päeva asemel 30 päeva.
Üüripinna vabastamise kiirendamiseks määrab kohus või üürikomisjon ruumi vabastamise tähtaja juba otsuses ning kohtutäitur enam täiendavat tähtaega ei anna. Samuti saab vabastamisotsust rakendada allüürnikele ja teistele üürnikult kasutusõiguse saanud inimestele.
Kui eluruumis elab laps või muu abivajav inimene, tuleb sellest kohalikku omavalitsust teavitada juba kohtumenetluse või üürivaidluse ajal, et vajalikku abi saaks korraldada varem. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 19. oktoobril algatatud Eesti Vabariigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (1063 SE).
Uus leping asendab 1994. aastast kehtiva maksulepingu ning selle eesmärk on soodustada kahe riigi vahelisi investeeringuid, vältida sama tulu topeltmaksustamist ja tõkestada maksupettusi.
Lepinguga muudetakse riikide maksustamisõigusi, sealhulgas kehtestatakse senisest soodsamad tulumaksumäärad teatud piiriülestele väljamaksetele. Samuti tugevdatakse maksulepingu kuritarvitamise vastaseid reegleid ning lisatakse võimalus teha koostööd maksuvõlgade sissenõudmisel.
Uuele lepingule kirjutasid Eesti ja Ühendkuningriigi suursaadikud alla 28. augustil 2026 Tallinnas. Eesti on sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingud 66 riigiga. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 19. oktoobril algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1064 SE).
Alates 1. jaanuarist 2027 lähevad keskkonnaameti kiirgus- ja tuumaohutuse ülesanded üle tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile (TTJA). Seoses sellega täpsustatakse TTJA ülesandeid ja tugevdatakse ameti sõltumatust kiirgus- ja tuumaohutuse otsuste tegemisel.
Eelnõu näeb ette, et edaspidi ei saa minister teenistusliku järelevalve korras TTJA kiirgus- ja tuumaohutuse otsuseid muuta ega tühistada. Samuti täpsustatakse ameti vastutava peadirektori asetäitja õigusi eelarve planeerimisel, töötajate värbamisel ja ohutusotsuste tegemisel.
Kiirgus- ja tuumavaldkonna tegevuste korraldamine lisatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ülesannete hulka, kuid valdkonna poliitikakujundamine jääb kliimaministeeriumile.
Muudatused puudutavad riigiasutuste töökorraldust ega too inimestele ega ettevõtetele uusi kohustusi. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Riigikogu liikmete Eerik-Niiles Krossi, Ando Kivibergi, Maris Lauri, Andres Suti, Eero Merilinnu, Signe Kivi, Madis Timpsoni, Tõnis Lukase, Lauri Hussari, Luisa Värgi, Mart Võrklaeva, Signe Riisalo, Mihkel Leesi, Õnne Pillaku, Annely Akkermanni, Yoko Alenderi, Margit Sutropi, Maria Jufereva-Skuratovski, Pipi-Liis Siemanni, Jüri Jaansoni, Kristina Šmigun-Vähi, Vilja Toomasti, Timo Suslovi, Hanah Lahe, Mait Klaasseni ja Maido Ruusmanni 19. oktoobril esitatud Riigikogu avalduse „Eesti Vabariigi põhiseadusliku järjepidevuse kinnitamisest“ eelnõu (1065 AE).
Eelnõu eesmärk on taaskinnitada Eesti Vabariigi riiklikku ja põhiseaduslikku järjepidevust ning selgitada selle tähendust Riigikogu varasemate ajaloolis-poliitiliste avalduste tõlgendamisel.
Eesti Vabariik on sama riik, mis kuulutati välja 24. veebruaril 1918. Okupatsioonid takistasid Eesti riigil oma võimu teostada, kuid ei lõpetanud tema õiguslikku olemasolu. 1991. aastal taastati selle riigi faktiline iseseisvus ning 1992. aasta põhiseaduse alusel asusid Eestis tegevusse uued põhiseaduslikud riigiorganid.
Eelnõu esitamise vahetu ajend on Riigikogu 30. septembri 2026. aasta avaldus „Autoritaarkorrast ja Eesti Vabariigi Riigikogu vaigistamisest 1934. aastal“. Eelnõu esitajad peavad vajalikuks sõnaselgelt kinnitada, et selles avalduses antud hinnangutest ei saa järeldada Eesti Vabariigi järjepidevuse katkemist, 1938. aastal jõustunud põhiseaduse kehtetust ega selle alusel tegutsenud riigiorganite õigusliku aluse puudumist.
Täpsustus on vajalik, sest Riigikogu avaldustel on kaal Eesti riigi ametlike seisukohtade väljendamisel. Ajaloolise riigivalitsemise või riigijuhtide tegevuse hindamine ja riigi õigusliku olemasolu kinnitamine puudutavad erinevaid küsimusi. Neid tuleb käsitleda täpselt, et poliitilist hinnangut ühele ajajärgule ei kasutataks Eesti riikluse, okupatsiooni õigusvastasuse või iseseisvuse taastamise õiguslike aluste vaidlustamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni 20. oktoobril algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (1066 SE).
Eelnõu eesmärk on langetada B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse saamise vanuse alammäär seniselt 18. eluaastalt 17. eluaastale.
Eelnõuga võimaldatakse 17-aastasel isikul saada pärast kehtestatud nõuetele vastava juhiõppe läbimist ning teooria- ja sõidueksami edukat sooritamist B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus täies ulatuses. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Riigikohtu esimehe Villu Kõve 20. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Villem Lapimaa Riigikohtu liikmeks nimetamine” eelnõu (1067 OE).
Villu Kõve kaaskirjas tuuakse esile, et Villem Lapimaa on kogenud ja tunnustatud jurist, kelle pikaajaline töökogemus kohtusüsteemis võimaldab tal oluliselt panustada nii Riigikohtu halduskolleegiumi kui ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi töösse ning Eesti haldus- ja riigiõiguse edasiarendamisse. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon,