Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 23. novembril algatatud abipolitseiniku seaduse eelnõu (633 SE), mille sisuks on abipolitseiniku mõiste määratlemine Eesti õiguskorras, abipolitseinikule esitatavate nõuete sätestamine, abipolitseinikuks kandideerimine, kinnitamine ja tema staatusest vabastamine ning abipolitseinike töökorraldus, ametihüved ning tagatised. Ühtlasi sätestatakse eelnõus abipolitseiniku poolt rakendatavad meetmed korrakaitseseaduse eelnõu eeskujul. Meetmete puhul luuakse abipolitseinikele selge pädevus ja volituste ulatus, mis senikehtivas abipolitseiniku seaduses on puudulikult reguleeritud. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 

Valitsuse 23. novembril algatatud kaitseväe korralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (634 SE) vastuvõtmisel muutuvad kaitseväe õppeasutused üheks asutuseks. Ümberkorralduse tulemusena jääb kaitseväe struktuuriüksuseks riigikaitselise rakenduskõrgkoolina KVÜÕA, kus muu hulgas toimub ka kutseõpe keskhariduse baasil. Lahingukool, kui kutseõpet andev struktuuriüksus, jääb alles. Lisaks tehakse eelnõuga mõningad täpsustavad parandused kaitseväe korralduse seaduses. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
 
Valitsuse 23. novembril algatatud keeleseaduse ja kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (635 SE) tehtavate muudatuste eesmärgiks on viia haridus- ja teadusministeeriumi olemasolevad ja moodustatavad andmekogud või infosüsteemid, mis hõlmavad eesti keele tasemeeksameid, Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksameid, kooskõlla muutunud avaliku teabe seaduse andmekogude regulatsiooni sätetega. Tulenevalt muutunud andmekogude regulatsioonist, mis jõustus 1. jaanuarist 2008. a, ning andmekogude seaduses olnud üldvolitusnormi kehtetuks tunnistamisest on andmekogude moodustamiseks vaja volitusnormi. Eelnõu eesmärgiks on kahe tervikliku infosüsteemi moodustamiseks õigusliku regulatsiooni loomine, mis parandaks oluliselt haridus- ja teadusministeeriumil võimet süstematiseerida ja automatiseerida eesti keele tasemeeksami ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami eksaminandide andmete ja eksamite tulemuste töötlemist ning tunnistuste väljastamist. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
 
Valitsuse 23. novembril algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (636 SE) eesmärk on parandada maamaksu laekumist läbi selle, et maksukohustuse täitmise tähtaeg ühildatakse füüsilise isiku tuludeklaratsioonide esitamise ajaga. Seega on võimalik isikut teavitada juba füüsilise isiku deklaratsiooni esitamise ajal, millises summas tal maamaksukohustus täitmisele kuulub. Ühtlasi on võimalik antud summa võrra vähendada füüsilisele isikule tagastatavat enammakstud tulumaksu summat. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
 
Valitsuse 23. novembril algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (637 SE) muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse üldarstiabi sätteid, mis reguleerivad perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiuteenuse osutajate töökorraldust. Muudatusega tuuakse seaduse tasemele pereõe mõiste ning laiendatakse perearsti tööjuhendi volitusnormi selliselt, et selle kaudu saab kehtestada ka pereõe tööjuhend. Eelnõuga muudetakse kaasnevalt ravikindlustuse seaduse sätteid, mis reguleerivad ravikindlustushüvitise saamise piiranguid määratud ravi mittetäitmise korral. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
 
Valitsuse 23. novembril algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (638 SE). Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid, tagada isikute võrdne kohtlemine ning kõrvaldada topeltmaksustamist, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide suhtes võib kehtestada. Samuti aitab leping luua lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks. Eestil on kehtivad topeltmaksustamise vältimise lepingud Soome, Rootsi, Taani, Norra, Läti, Leedu, Poola, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Islandi, Tšehhi, Kanada, Ukraina, Saksamaa, Valgevene, Madalmaade, Itaalia, Prantsusmaa, Iirimaa, Ameerika Ühendriikide, Moldova, Hiina, Kasahstani, Belgia, Austria, Armeenia, Malta, Horvaatia, Šveitsi, Ungari, Portugali, Türgi, Hispaania, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Luksemburgi, Gruusia, Singapuri, Kreeka, Aserbaidžaani, Bulgaariaga ja Makedooniaga. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
 
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 24. novembril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse § 22² täiendamise seaduse eelnõu (639 SE) on koostatud eesmärgiga hoida riiklike peretoetuste seaduse alusel makstav lapsetoetus ja toimetulekutoetus lahus. Eelnõuga soovitakse lõpetada olukord, kus lastetoetusest on sisuliselt ilma jäetud üks kategooria inimesi, kes seda kõige rohkem vajaksid – toimetulekutoetuse taotlejad. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside