Riigikogu põhiseaduskomisjonis oli kõne all Riigikogu liikme immuniteedimenetluse arutelu, millel osalesid õiguskantsler Indrek Teder ja justiitsministeeriumi esindajad.

Põhiliseks aruteluteemaks komisjonis kujunes jälitustoimingute läbiviimine Riigikogu liikmete juures, nende jälitustoimingute seaduslikkus ja proportsionaalsus lähtudes uuritavast asjast, ning mida kokkuvõttes tähendab saadiku puutumatus. Komisjoni liikmete hinnangul on osutanud viimased kaasused, et jälitustegevuses on kasutatud ebaproportsionaalseid meetmeid.

„Saadiku puutumatuse küsimus vajab reguleerimist. Sellist põhiseaduses sisalduvat üldnormi, et Riigikogu liige on puutumatu, seda peab täpsemalt sisustama. Immuniteedi mõiste sisustamist ei saa jätta ainuüksi kaasuste või üksikisikute arvamuste meelevalda. Seaduses sisalduv ühtne regulatsioon peab tagama selle, et immuniteeti kasutatakse eesmärgipäraselt ja välditakse valetõlgendusi,“ ütles põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste.

Õiguskantsleri Indrek Tederi sõnul, nagu ta ütles tänasel istungil, on Riigikogu liikme immuniteet seaduse kaitsemeede täitevvõimu tegevuse eest, ta on ka opositsiooni kaitse meede ja kolmandaks peab see kaitsemeede toimima ka kriisiolukorras. Probleem on õiguskantsleri sõnul just jälitustoiminguis. Õiguskantsleri hinnangul tasuks selleks, et jälitustoiminguid saaks reaalselt läbi viia, kaaluda võimalust, et loa jälitustoiminguiks annaks mingi Riigikogu kehand.

Oma ettepanekus nr 14 (21.03.2012 ) tegi õiguskantsler Riigikogule ettepaneku viia kriminaalmenetluse seadustik  vastavas osas kooskõlla põhiseadusega. Õiguskantsler ei pea põhjendatuks 2011. aastast kehtestunud  regulatsiooni,  mille kohaselt võib Riigikogu liikme kahtlustatavana kinni pidada ning tema suhtes kohaldada tõkendit, vara arestimist ning läbivaatust, kui selle kohta on saadud riigi peaprokuröri taotluse alusel õiguskantsleri nõusolek.

Õiguskantsleri ettepanekust tulenevalt algatas põhiseaduskomisjon kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu  (215 SE).

Riigikogu pressitalitus