Riigikogu infotunnis vastas sotsiaalminister Maret Maripuu Marika Tuusi esitatud küsimusele töölepinguseaduse eelnõu kohta.

Sotsiaalminister selgitas töölepingu vormilist külge: „Tööleping on leping kahe poole vahel, mis sõlmitakse, ja kui üks pool soovib kirjalikku lepingut, siis ta ka kirjaliku lepingu võib saada. Töölepingu võib sõlmida ka suuliselt. See tähendab seda, et eelnõu pakub välja vormivabadust. Suulise lepingu eeliseks on see, et leping loetakse sõlmituks selleks hetkeks, kui pooled on olulistes küsimustes kokku leppinud.” Tänasel päeval tähendab see seda, et kui kirjalikku lepingut ei ole töötajal ette näidata, peab tema hakkama tõestama, et tal see leping on olemas. „Uue eelnõu kohaselt peab hakkama tööandja tõestama, et vastavat lepingut olemas ei ole. Pigem see uues eelnõus välja pakutud vormivabadus suurendab töötajate õigusi,” ütles Maripuu. Sotsiaalminister selgitas töötaja vastutusega seotud aspekte: „Töötajalt saab nõuda konkreetse kahju hüvitamist vaid sellisel juhul, kui tegu on toime pandud raske hooletuse või tahtluse tagajärjel, ja seesama säte on olemas ka praegusel hetkel võlaõigusseaduse üldosas.” Seega tööandja peab hakkama kohtus tõestama, et töötaja on selle kahju tekitanud.

Tähtajalise lepingu sõlmimise alused on kirja pandud eelnõu §-s 9 ja 10 ning sinna on sisse kirjutatud, et tähtajalist töölepingut saab sõlmida sel juhul, kui tegemist on üldise iseloomuga töödega. Samuti on sinna juurde kirjutatud, et tähtajaline tööleping ei saa olla pikem kui 3 aastat. See aeg on väga täpselt fikseeritud. Kui tööandja tahab sõlmida juba kolmandat järjestikku tähtajalist töölepingut, muutub see automaatselt tähtajatuks. Samuti on sisse kirjutatud säte, mis teeb nii-öelda tähtajalise töölepingu tööandja jaoks suhteliselt ebamugavaks. „Kui tööandja tahab tähtajalist töölepingut lõpetada, peab ta kogu selle perioodi, millal ta ei taha, et töötaja enam töötaks, nii-öelda ta välja ostma,” ütles Maripuu.

Sotsiaalminister kinnitas, et töölepingu seaduse eelnõu on kooskõlas kõikide Euroopa Liidu direktiivide ja uuendatud sotsiaalhartaga. „Kui me võrdleme meie põhjanaabreid, siis koondamishüvitisi ei olegi sisse kirjutatud seadusesse, need on kokku lepitud kollektiivlepingutega ehk tööandjad ja töövõtjad on selles kokku leppinud n-ö omavahel ja riik pole seal vahel olnud,” selgitas Maripuu.

Sotsiaalminister ütles, et töölepingu kaasajastamise temaatikaga alustati juba 2006. aastal, kui valmistati ette Eesti-poolseid kommentaare Euroopa Liidu rohelisele raamatule. Nende konsultatsioonide käigus rõhutati kogu aeg, et ka meie omaenda töölepinguseadus vajab täiendamist ja uuendamist. Oktoobrikuus alustati tööandjate ja töövõtjate vahelisi konsultatsioone ministeeriumis, kus käidi kõik punktid punkthaaval läbi n-ö teemade kaupa. Ja nüüd, aasta alguses  saadeti eelnõu esimesele kooskõlastusringile, mis tähendab seda, et kõikidele sotsiaalpartneritele on saadetud eelnõu tekst, kuhu oodatakse kommentaare. „Pärast seda, kui kommentaarid on laekunud – tähtaeg on 4. veebruar – hakkavad konkreetsed koosistumised, kus vaadatakse eelnõu paragrahv-paragrahvilt läbi,” kinnitas Maripuu.

Infotunnis vastas minister Urve Palo Vilja Savisaare esitatud küsimusele lõimumiskava ja Mai Treiali esitatud küsimusele välistööjõu kohta. Kultuuriminister Laine Jänes vastas Maret Merisaare esitatud küsimusele Vene Draamateatri majandustegevuse ja Kalev Kallo esitatud küsimusele tähtsamate kultuuriobjektide rahastamise kohta.

Infotunni stenogramm on aadressil: https://www.riigikogu.ee/?op=steno

Riigikogu pressitalitus