Majanduskomisjon sai ülevaate tuuleparkide planeerimisest
Eesti on seadnud eesmärgi toota 2030. aastaks taastuvelektrit sama palju, kui on Eesti elektri kogutarbimine ja majanduskomisjon soovib olla kindel selle saavutamise võimalikkuses.
Majanduskomisjonis oli täna fookuses tuuleparkide rajamise edenemine, et tagada 2030. aastaks seatud taastuvenergia eesmärgid. Komisjoni esimees Jaak Aab sõnas, et pole kindel, kas eesmärgid on saavutatavad, kui maismaatuuleparkide kõrval ei panustata enam meretuuleparkidele ja muudele energiaallikatele. „On väga hea, et tulevad uued kaasaegsed radarid, mis vabastavad suure osa Eesti territooriumist riigikaitselistel kaalutlustel seatud kõrguspiirangutest ja sellega avavad suure osa maismaast maismaatuuleenergia tootmise arendamiseks,“ sõnas Aab, kuid nentis, et on endise riigihalduse ministrina teadlik kohalike omavalitsuste muredest ning neile on tuuleparkide planeeringute menetlemine suur proovikivi. „Kohalike omavalitsuste menetluste juures on palju prognoosimatust, kaart on väga kirju ja tekib küsimus, kui palju liigutakse planeeringutega edasi ja kui palju on vastuseisu. Minu pessimistlik pilk on see, et kui kohalikud omavalitsused jäävad hätta, jääb meil 1000 megavatti elektrit lihtsalt puudu,“ sõnas ta.
Istungil osalenud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna juhataja Heddy Klasen ning Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia valdkonnajuht Karlis Goldstein tõid oma ettekannetes esile, et planeeringutega on tihtipeale kaetud terve omavalitsus ning menetlus võtab tõesti kaua aega ning omavalitsustel tuleks palgata lisatööjõudu. Nende sõnul on praegu 22 kohalikus omavalitsuses käimas kokku 59 planeeringut ning kehtestatud kaheksa planeeringut, mida ei ole veel ellu viidud. Riik teeb kohalike omavalitsustega nende sujumise nimel koostööd, pakub koolitusi ning julgustab senisest palju enam taotlema abi roheliste investeeringute meetmest.
Komisjoni liige Rene Kokk sõnas, et oleks vaja energiareservi. „Puhtalt talupojatarkusest arvan, et meil peaks olema alternatiiv – kas me saaks 1000 megavatti hoida reservis? Eesti on otsustanud hoida põlevkivi reservis 2040. aastani, kuid Euroopa lubaks seda hoida 2050. aastani – peaksime seda võimalust kasutama,“ sõnas ta. Kliimaministeeriumi esindaja märkis, et 2030. aastaks on planeeritud 1200 megavati mahus juhitavaid võimsusi ning panustatakse tehnoloogiatele, mis kasutavad taastuvatest allikatest pärit kütuseid nagu vesinik ja biogaas.
Istungil arutati veel kolmanda Eestit ja Soomet ühendava merekaabli valmimist 2033. aasta lõpuks ning Eesti ja Läti vahelise merekaabli valmimist 2035. aasta lõpuks, samuti tuuliku talumistasu, looduskaitseliste, kultuuriliste ja sotsiaalmajanduslike mõju-uuringute ja planeeringute lihtsustamise ning kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kaotamisega seotud teemasid.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
