Äsja esimesele lugemisele saadetud seaduseelnõuga laiendatakse raadioside ja mobiilside piiramise õigusi ja täpsustatakse olukordi, kus seda teha võib.
Majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas selgitas, et praegu kehtiv regulatsioon ei vasta enam julgeolekuolukorrale ja pärsib muuhulgas droonitõrje võimalusi. „Julgeolekuolukorrast lähtuvalt on tekkinud vajadus laiendada mehitamata õhusõidukite tõrjeks kasutatavate raadiosidet piiravate seadmete kasutusõigust, et tagada riigi jaoks kriitilise taristu kaitse. Näiteks on eesmärk luua võimalused kaitsta elektrialajaamasid, gaasipaigaldisi või kütuste ladustamiseks kasutatavaid objekte,“ loetles esimees.
Seletuskirja järgi on kehtiva regulatsiooni puhul raadioside piiramise õigus praegu valdavalt seotud konkreetsete territooriumi või objektiga. Uues sõnastuses on võetud lähenemine, mis võimaldab raadiosidet piirata olukordades, kus see on vajalik asutuse ülesannete täitmiseks ja ohu tõrjumiseks sõltumata sellest, kus oht avaldub. Selline lahendus tagab asutustele paindlikuma võimaluse reageerida muutuvale julgeolekuolukorrale. Säilib nõue, et raadiosidet võib piirata ainult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti väljastatud sagedusloa alusel. Praegu tohib raadiosidet piiravat seadet kasutada üksnes avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks Kaitsevägi, vangla, Politsei- ja Piirivalveamet ning sisejulgeolekut tagav asutus ja julgeolekuasutus ning turvatöötaja ja turvajuht. Uue seadusega lisandub neile Kaitseliit.
Samuti on eelnõu seletuskirja järgi oluline tõhustada mehitamata sõidukite tõrjumiseks vajalikku väljaõpet ning selleks vajavad raadioside piiramise õigust õppeasutused nagu Lennuakadeemia, Sisekaitseakadeemia ja Kaitseväe Akadeemia. Samuti on Eestis mitu ettevõtet, kes arendavad ja ehitavad mehitamata sõidukeid või raadiosidet piiravaid seadmeid ning on oluline, et sellistel ettevõtjatel oleks võimalus oma tooteid katsetada, sh juhtudel, kui raadioside ei toimi. Selleks on vaja luua õiguslikud eeldused raadioside piiramiseks katsetamise eesmärgil.
Istungil osales ka justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Majanduskomisjon otsustas konsensuslikult teha ettepanekud võtta elektroonilise side seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1061 SE) täiskogu istungi päevakorda 18. novembril ja esimene lugemine lõpetada.