Riigikogu majanduskomisjon vaatas täna läbi komisjonile laekunud muudatusettepanekud valitsuse algatatud maagaasiseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõule (166 SE) ja otsustas saata eelnõu Riigikogu täiskokku teisele lugemisele 30. mail ning eelnõu teine lugemine lõpetada.

„Maagaasi seaduse eelnõu kahe lugemise vahel viidi läbi täiendavaid uuringuid ja õiguslikke analüüse, mille põhjal otsustas majanduskomisjon jätkuvalt toetada gaasi põhivõrkude täielikku omandilist eristamist müügi- ja tootmistegevusest. Seaduseelnõusse tehti mitmeid olulisi parandusi, sealhulgas arvestati sisuliselt ka mitmete AS Eesti Gaasi esitatud ettepanekutega,“ ütles majanduskomisjoni esimees Arto Aas.

Komisjon otsustas esitada eelnõule teiste hulgas muudatusettepaneku, millega loobutakse gaasivõrgu sundvõõrandamisest. Eelnõu näeb ette sunniraha juhuks, juhuks kui süsteemihaldur ei täida talle seadusega pandud kohustust  gaasi ülekandevõrk omandiliselt eraldada gaasi müüjast. Eelnõu kohaselt võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada süsteemihalduri suhtes sunniraha, mille ülemmäär ühes kalendriaastas on 1,2 miljonit eurot, kuid mitte kõrgem kui 10% viimase auditeeritud majandusaasta aastakäibest. Sunniraha võib hakata rakendama 1. jaanuarist 2015, mis komisjoni hinnangul annab võrgu omanikule piisavalt aega võrgu võõrandamiseks.

Lisaks eelnevale täpsustas komisjon tingimusi, mille alusel arvutatakse põhivõrkude väärtust ja võrgutasude suurust. „Komisjonis täpsustati põhivõrgutasude kehtestamise tingimusi, mis peavad lähtuma ettevõtte varade bilansilisest väärtusest. Võrgutasude suurus ei sõltu võrguettevõtte omanikust ega võimalikust müügitehingu hinnast. Ülekandetasud moodustavad hetkel ainult mõni protsenti tarbija lõpphinnast. Võrgutasude kehtestamist kontrollib konkurentsiamet,” selgitas Aas.

Ka esitas komisjon eelnõule muudatuse, millega nähakse ette eelkontroll ülekandevõrgu omandamisel, seades tingimuseks, et ülekandevõrgu omandaja peab vastama riigi energiajulgeolekule.

Majanduskomisjon ei toetanud Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekut, millega eelnõus sisalduv ülekandevõrgu täielik omandisuhete eraldamise mudel  oleks asendatud sõltumatu halduri mudeliga, kus gaasivõrgu omanik võib olla küll sama, kuid peab olema sõltumatult juhitav.  Komisjon ei teotanud  ka Eesti Gaasi esitatud samasisulisi ettepanekuid.

Maagaasiseaduse muudatuste eesmärk on Eesti gaasituru liberaliseerimine ja energiajulgeoleku suurendamine. Hetkel sõltuvad Eesti gaasitarned täielikult Venemaalt pärit gaasist. Gaasituru avamine loob eeldused vaba konkurentsi ja täiendavate tarneallikate tekkeks, kus ühe peamise alternatiivina nähakse turule tulemas veeldatud maagaasi (LNG).  

Riigikogu pressitalitus