Riigikogu saab tuumajaama ehitamisel sõnaõigust juurde
Majanduskomisjon kiitis heaks tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu muudatuse, millega suureneb Riigikogu roll tuumajaama rajamise üle otsustamisel.
Majanduskomisjon tegi Riigikogus teisel lugemisel olevale tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõule muudatuse, millega lisatakse tuumajaama ehitamise menetlusse täiendav poliitiline otsustuskoht. Komisjoni esimees Marek Reinaas selgitas, et arutelude tulemusel jõuti seisukohale, et tuumajaama ehitamise üle otsustamisel peab lisaks tuumaregulaatorile ja valitsusele sellele oma heakskiidu andma ka Riigikogu. „Leppisime kokku, et kui pädev asutus on menetluse tulemusel jõudnud järeldusele, et tuumajaama rajamine on põhjendatud ning võimalik, siis esitab ta eelhinnangu otsuse eelnõu valitsusele, kes kujundab selle kohta oma seisukoha ning esitab selle seejärel Riigikogule otsustamiseks,“ selgitas ta. Eelnõu varasema versiooni järgi piisanuks positiivse otsuse tegemiseks valitsuse otsusest.
Komisjoni ettepaneku aluseks oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt komisjonile esitatud muudatusettepanek. Selle ettepaneku esitaja, komisjoni liige Jaak Aab märkis, et tuumajaam või muu tuumakäitis on riigi jaoks kõrgendatud keskkonna-, majandus- ja julgeolekuriskiga ehitis ning seepärast peaks lõpliku otsuse ehitamise kohta langetama Riigikogu. „Tuumajaama rajamine on niivõrd suure kaaluga otsus, et sellel peaks olema mitte ainult pädeva asutuse ja valitsuse, vaid ka Riigikogu heakskiit. Riigikogu jah-sõna on mõistlik viis tagada ja näidata seda, kui palju tuge tuumajaama rajamise otsusel ühiskonnas on,“ sõnas ta.
Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõuga luuakse õigusraamistik, mis paneb paika tuumajaama asukoha valiku, ehitamise, katsetamise ja käitamise, samuti lammutamise ning tuumajäätmete lõppladustamise reeglistiku. Eelnõuga luuakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti alla riiklik tuumaregulaator koos kõigi selle rolliga kaasnevate õiguste ja kohustustega. Tuumaregulaator alustab eelnõu järgi tegevust 1. jaanuaril 2027. Ühtlasi sätestatakse uue seadusega jaama rajamiseks astmeline loasüsteem, mis koosneb eelhinnangust, ehitusloast, katsetamisloast, käitamisloast ja dekomissioneerimisloast. Eelnõus kehtestatakse ka põhimõte, et tuumajaama rajaja ja käitaja kannab täielikku vastutust rajatise ohutuse ning selle elukaare lõpus tekkivate kulude eest. Eelnõu sätestab ka tuumajulgeoleku, füüsilise kaitse, kriisiolukordadeks valmisoleku ning rahvusvaheliste kontrollimeetmete rakendamise põhimõtted. Teiseks lugemiseks esitati eelnõule 25 muudatusettepanekut.
Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE) teine lugemine toimub täiskogus kolmapäeval, 10. juunil.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
