Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu rahanduskomisjoni ja majanduskomisjoni tänasel ühisel videoistungil arutati koos rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusega Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi mõju riigieelarvele ja majanduse olukorrale.

Rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar ütles, et tänavune majanduskasvu prognoos 2,5 protsenti ja tuleval aastal 4,8 protsendi SKP reaalkasvu sisendab küll optimismi, kuid selle teoks saamine on ikkagi otseselt seotud koroonakriisi seljatamise ning kannatada saanud majandussektorite taastumisvõimega.

„Kriisieelsele tasemele jõudmine on võimalik, kui kaovad piirangud majandustegevuseks ja taastub tööhõive paljudel aladel,“ märkis Savisaar. „Tulenevalt taastumise ebaühtlasest käigust majanduses peame vaatama tähelepanelikult nii tänavusele kui ka järgmise aasta riigieelarvele, et riik ei jääks hätta püsikohustuste täitmisega ning suudaks samal ajal aidata kaasa majanduse taastumisele,“ lisas ta. Savisaare sõnul tuleb kõiki neid aspekte arvesse võtta riigieelarve strateegia koostamisel, et mitte liialt süvendada valitsuse nominaalset eelarvedefitsiiti, mis on sellel aastal 6 protsenti. „Tänu eelmise koalitsiooni koostatud majanduse elavdamise paketile on defitsiit eelmisel aastal koostatud riigieelarve strateegiaga võrreldes 0,7 protsenti SKPst väiksem, ning loodame, et sama positiivse efekti annab ka käesoleva aasta lisaeelarve,“ selgitas Savisaar. Ta viitas Rahandusministeeriumi andmetele, mille kohaselt maksulaekumisi kasvatavad varasema prognoosiga võrreldes paranenud majanduskeskkond ning pensioni teise samba muudatused, kuluprognoosi kergitavad aga kriisi leevendamiseks koostatud lisaeelarvega ette nähtud lühiajalised toetusmeetmed. Prognoosi kohaselt hakkab sügav eelarvepuudujääk järgmisest aastast kriisist väljumisel jõuliselt vähenema, kuid nii käesoleva kui ka järgnevate aastate eelarvepositsioon on puudujäägis nii nominaalselt kui struktuurselt.

Majanduskomisjoni esimees Kristen Michal ütles, et küsimus number üks lähiaastal Eesti majandusele on kiire ja sujuv vaktsineerimine ning kiita tuleb kõiki, kes näevad terviserindel vaeva mistahes rollis kriisis lahendamisega. „Vaktsineerimine on Eesti elu ja majandus määravavaks küsimuseks. Mida sujuvam ja tempokam on tegevus, seda varem saame kõik vabaks piirangutest, mis elu ja toimetamist pärsivad ning parem saab nii majandus- kui terviseprognoos. Eelarve jääb pingeliseks ka lähiaastail, sest auk millest välja tulla on arvestatav, kuid Euroopa Liidu üsna mahuka rahastuse tark kasutamine on suur võimalus kriisist väljuda majanduslikult tugevana, kui teha arukad valikud rahapaigutustes,“ kirjeldas Michal olulisemat majandusprognoosi ja avaliku raha kasutuse tuleviku vaatest.

Rahandusministeeriumi esitatud kevadine majandusprognoos on valitsusele aluseks riigi lähiaastate eelarvestrateegia väljatöötamisele.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside