Majanduskomisjon sai tänasel istungil ülevaate Arenguseire Keskuse koostatud Eesti regionaalse majanduse stsenaariumitest, mis visandavad alternatiivsed arengurajad ja tulevikumaailma – kuidas võiks majandustegevus ja selle paiknemine Eestis eri tegurite koosmõjul 2035. aastal välja näha.

Keskus töötas välja neli stsenaariumi: Suur-Tallinna, kasvukeskuste Eesti, ökokapitalistliku Eesti ja ökokogukondade Eesti stsenaariumi. Majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul on poliitikakujundajatel võimalik plusse ja miinuseid vaagides konkreetsetele arengusuundadele enam tähelepanu pöörata ja läbi otsuste tuleviku osas sõna kaasa öelda. „Kui lastakse asjadel isevoolu areneda, siis tundub tänaseid arenguid jälgides Suur-Tallinna stsenaarium üks tõenäolisemaid. Ehk kus juba on, sinna tuleb ja tekib juurde. Aga see ei ole kogu Eesti arengule kindlasti parim.“

Sester täpsustas, et sotsiaalse ebavõrdsuse ja regionaalselt tasakaalust väljas piirkondade vältimiseks tasuks hoogu anda hoopis kasvukeskuse Eesti stsenaariumile, mis annaks piirkondadele suurema autonoomia. „Selle stsenaariumi järgi on majanduslik ja poliitiline stabiilsus tagasi meelitanud suure hulga varasemalt välja rännanuid ning pealinnaregiooni rahvaarvu ja majandusliku osakaalu kasv pidurdub,“ ütles Sester.

„Nn öko-stsenaariumid on samuti tähtsad, kuid need ei saa võtta kogu tähelepanu. Usun Eesti elanike tervesse mõistusesse, et loodust ja keskkonda säästev majandus on terviklikult meie eesmärk,“ lisas Sester.

Ka majanduskomisjoni liige Jüri Jaanson pidas praegusi trende silmas pidades kasvukeskuste stsenaariumi Eestile sobivaimaks, sest piirkondade arengu erisused on meil juba praegugi suured ja kahanemise asemel kasvavad. „Ilma reaalseid samme astumata põlistame Suur-Tallinna, sest praegu jätkub inimeste ja ressursside koondumine pealinna piirkonda,“ ütles Jaanson.

„Meie huvi võiks olla aga see, et kuigi Eesti elanikkond koondub küll edaspidigi linnadesse, siis see toimuks suuremate maakonnalinnade tööturualade piires. Sellele aitaks kaasa muu hulgas transpordiühenduste, kiire interneti ja targa elektrivõrgu väljaarendamise toetamine ning see, kui regionaalsel tasandil on suurem otsustusõigus ja kohalikel omavalitsustel suurem finantsautonoomia,“ rääkis Jaanson.

Uuringut tutvustasid Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov ja uuringute juht Meelis Kitsing.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside