Riigikogu majanduskomisjon toetab Erametsaliidu ettepanekut suurendada põlevkivi kõrval küttepuude kasutamist energiatootmises, kuid möönab, et selle eelduseks on taastuvenergia tasude muutmine elektrituru seaduses.

Majanduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi tõdes, et puidu ulatuslikum kasutamine elektrienergia tootmiseks näiteks Narva Elektrijaamades, on põhistatud ennekõike asjaoluga, et viimastel aastatel on raiemaht olnud oluliselt alla soovituslikku.

„Eestis raiuti mullu 10 miljonit tihumeetrit puitu. Efektiivse, samas jätkusuutliku metsamajandamise seisukohalt on optimaalne raiuda 12, lähiaastatel isegi kuni 15 miljonit tihumeetrit puitu aastas,“ märkis Kivimägi. Tema sõnul ei ole väheväärtuslikul puidul täna ostjat ja see jääb suuresti metsa mädanema, mis ei ole loodusressurssi majanduslikult efektiivse kasutamise seisukohalt mõistlik.

„Sisuliselt tuleks tekitada täiendavat nõudlust, et me ei käituks loodusressurssiga ebamajanduslikult. Ent selle vältimatu eeldus on elektrituruseaduse muutmine, ennekõike taastuvenergia toetuse määra oluline langetamine, et elektri lõpphind ei muutuks tarbijale liialt koormavaks,“ lausus Kivimägi.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja Timo Tatar tegi komisjonile ülevaate puidu ja põlevkivi kooskasutamisest elektrijaamades. Kehtivad taastuvenergia toetused olid Eesti Energiale sel määral kasumlikud, et kütuseks osteti ka ehitus- ja paberipuitu, mitte üksnes väheväärtuslikku metsamaterjali.

Ka praegu ei ole puidu kasutamine elektrijaamades keelatud, kuid selleks, et see oleks majanduslikult mõistlik, tuleks elektrienergia tootjale taastuvenergia toetust maksta. Praeguste taastuvenergia tasude puhul tooks see kaasa elektriarvete olulise hinnatõusu, muuhulgas suurendaks see kõikide Eestis asuvate energiamahukate tootmisettevõtete toodangu omahinda.

Eesti Erametsaliit kutsus oma avalikus pöördumises üles alustama Narva elektrijaamades taastuva tooraine, sh küttepuu, kasutamist energiatootmises. Küttepuidust saadav energia on peaaegu süsinikuneutraalne ja sellega kaasneb oluliselt vähem keskkonnakoormust kui põlevkivi kasutamisel, põhjendas liit. Liit leiab, et riik peaks koheselt suunama Eesti Energia kontserni tootmisstrateegiat, et taastuvaid energiaallikaid, sh küttepuitu, kasutataks suuremas mahus.

Eestil on vastav kogemus olemas, kuid taastuvenergia poliitika muutmisel selle rakendamine 2012. aastal peatus. Elektrituruseaduse muudatuste ettevalmistamise töö käib, parlamenti jõuab see tõenäoliselt selle aasta septembris.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356; 51 53 903
[email protected]
Päringud: [email protected]