Neist ühega määratakse kindlaks kriteeriumid, missugustel tingimustel saab ära jätta keskkonnamõju hindamist, kui taastuvenergia projekti rajamiseks on ülekaalukas avalik huvi.

Majanduskomisjoni esimees Priit Lomp märkis, et taastuvenergia kasutuselevõtu teelt ebamõistlike takistuste eemaldamine on nii majanduse kui ka keskkonna huvides. „Peame andma endast parima, et elektri hind Eestis oleks võimalikult konkurentsivõimeline. Sellest sõltub nii ettevõtjate kui ka tavakodanike käekäik, aga ka varustuskindlus kriisi puhul. Mida enam kasutame taastuvenergiat, seda enam hoiame suures pildis ka loodust,“ sõnas ta.

Komisjoni aseesimees Lauri Laats sõnas, et ei ole selge, kes täpselt regulatsiooni lihtsustumisest suurima kasu lõikab. „Suurte energeetikaprojektide rajamine tähendab suurt ärikasu üksikutele inimestele. Samal ajal on ühiskondlik kasu nii üldine, et seda ei pruugi tundagi olla. Peame tööstust arendades tagama, et kellegi ärihuvid ei riivaks kohalike inimeste õigusi ega rikuks elukeskkonda,“ märkis Laats.

Majanduskomisjon otsustas saata energiamajanduse korralduse seaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse täiendamise seaduse eelnõu (359 SE) ning energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (356 SE) Riigikogu suurde saali ettepanekuga 5. märtsil nende esimene lugemine lõpetada.

Neist esimese eelnõuga (359 SE) kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. Esmalt määratakse kriteeriumid, missugustel tingimustel saab ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektide kiirendatud rajamiseks ära jätta keskkonnamõju hindamist. Ühtlasi luuakse taastuvenergia projektidele leevenduse ja loodusväärtuste hüvitusmeetmete süsteem. Ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektideks loetakse riikliku energia- ja kliimakavaga 2030 määratud energiaallikate projektid, näiteks tuuleenergia, päikeseenergia, soojuspumpade ja biometaani tootmise projektid. Nimetatud projektide puhul on võimalik teha loodusdirektiivist, linnudirektiivist ja veepoliitika raamdirektiivist lähtuvaid erandeid. Ülekaalukas avalik huvi on rakendatav ainult projektide planeerimise käigus ja tegevusloa menetluses. Ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projekt peab asuma väljapool NATURA 2000 võrgustikku ega tohi kahjustada kaitsealuseid liike.

Teise eelnõuga (356 SE) võetakse üle ELi vastavast direktiivist tulenevad taastuvenergia edendamist soodustavad põhimõtted ja kohustused, mis aitavad saavutada Euroopa Liidu energiapoliitika eesmärki suurendada säästliku ja taastuva energia kasutamist. Muudatused puudutavad eelkõige biomassist biokütuseid, vedelaid biokütuseid või biomassikütuseid tootvad või energia tootmiseks kasutavad ettevõtteid.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]