Riigikogu majanduskomisjon kohtus tänasel väljasõiduistungil ASi Eesti Post nõukogu ja juhatusega ja sai ülevaate riigiettevõtte strateegilistest väljakutsetest. Ühtlasi arutleti, kuidas tagada kiiresti väheneva perioodika ja kirjamahtude tingimustes postivõrgu jätkusuutlikkus.

Majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul peaks riik koostöös Omnivaga analüüsima universaalse postiteenuse ja vabaturuäride lahutamist, sest praegune ristsubsideerimise mudel ei ole jätkusuutlik. „Euroopas on juba murettekitavad kaasused Taani ja Rootsi postiettevõtete näol, mille osas on õhus ebaseadusliku riigiabi küsimus,“ ütles Sester.

Vabaturuäride erastamine võimaldaks Eesti Postil suunata tähelepanu kitsalt postiärile ja suurendada saadavatest vahenditest võrgu ülalpidamiseks riigi dotatsiooni. „Üksnes toetuse suurendamisest on aga vähe, sest see pole jätkusuutlik. Läbi tuleks viia ka sisulised reformid, mis puudutavad nii hinnastamist kui ka võrgustiku moderniseerimist. Näiteks võiks kaaluda tasuta personaalse postiteenuse osutamist kirjakandjatega piirkondades, kus on statsionaarse postiasutuste külastatavus väike ja seetõttu majanduslikult mõttetu,“ rääkis Sester.

ASi Eesti Post tõsiseks probleemiks on majanduskomisjoni liikme Jüri Jaansoni sõnul kujunenud kiiresti väheneva nõudlusega universaalsed postiteenused nagu perioodika- ja kirjakanne. „Universaalse postiteenuse kahjum oli 2018. aastal 2,5 miljonit eurot ja perioodika kande 2,4 miljonit eurot, ent kulud tööjõule ja võrgu ülalpidamisele on viimase kümne aastaga oluliselt suurenenud. 2019. aasta kolmandas kvartalis oli ettevõte kahjumis, sest kasumlikud ärid ei suutnud kahjumlike kulu enam katta. Jätkusuutmatule olukorrale tuleb riigil lähemal ajal lahendus leida,“ märkis Jaanson.

ASi Eesti Post juhatuse esimees Ansi Arumeel rääkis komisjonile, et ettevõttele teeb eeskätt muret ligi 1000 postitöötaja palgatase, mis on 30 protsenti allpool turu mediaani ja vajaks olulist tõstmist. Kahjumi tingimustes on aga juhatuse esimehe sõnul üha keerulisem palgasurvele vastu tulla ja ametikohti mehitada, mille tõttu võib aga kannatada kvaliteet, sest postiljonid on kogu postiäri liikumapanev jõud.

„Kuna universaalne postiteenus on reguleeritud valdkond, saame suuremaid muutusi läbi viia ainult ametkondade, poliitikute ja kogu ühiskonna toel. Mul on hea meel, et majanduskomisjon on valmis sisuliselt probleeme arutama ja lahendust otsima,“ ütles Arumeel.

AS Eesti Post, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Konkurentsiamet on moodustanud töögrupi, mille eesmärgiks on postiteenuste kaasajastamine. Valmimas on ka analüüs, mis hindab Omniva äride lahutamist. Universaalse postiteenuse muudatused eeldavad postiseaduse- ja sellega seonduvate määruste muutmist.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post [email protected]
päringud [email protected]