Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu majanduskomisjon sai tänasel videoistungil rahandusminister Martin Helmelt ülevaate riigi plaanidest ettevõtetes osalusi omandada või neist loobuda.

Majanduskomisjoni esimees Sven Sester sõnas, et kriisi tõttu kiilus veidi kinni riigi plaan enda omandis olevates äriettevõtetes osalusi vähendada ja osaluste küsimus on praeguseks võtnud mõneti teise suuna. „Kui me selle teemalise kohtumise rahandusministriga mõne aja eest kokku leppisime, oli plaanis rääkida riigi täielikust või osalisest väljumisest äriühingutest, näiteks ASist Eesti Teed, Operail, Vireen, Levira, Enefit Greeni IPO jne. Aga praeguseks kujunenud olukorras on teema laiem ja nüüd tuleb riigil mõelda ka vastupidises suunas ehk siis laual on ka võimalikud finantstoetused või osaluste suurendamised,“ rääkis Sester.

Sester lisas, et lähiajal tuleb otsustada, kuidas edasi minna lennundusega. „Kas riik peaks enda omandis olevasse lennuettevõttesse täiendava kapitalisüsti tegema?“

Laialt kõlapinda on Sesteri sõnul saanud ka võimalik finantsabi Tallinkile, mis KredExi osaluste omandamiseks ette nähtud 300 miljonist eurost võtaks ligi poole. „Ja on arvestatud, et ülejäänud pool võiks jaguneda kolme-nelja ettevõtte vahel. Kuigi praeguseks ei ole konkreetseid taotlusi veel tulnud, siis on tõenäoline, et lennundus, raudtee ja laevandus on valdkonnad, kus arutelud saavad olema kõige intensiivsemad,“ rääkis Sester.

Majanduskomisjoni aseesimees Kristen Michal märkis, et osaluste omandamisel peavad maksumaksja huvid olema kaitstud sama tugeval tasemel kui seda teevad turuosalised. „Maksumaksja poolt riigile antud raha arvestab kriisi ja riikide majandust pidurdavate otsuste mõju ettevõtetele. Seetõttu saab lahendusi otsides pidada silmas ka laiemat majanduslikku kasu, et säilitada ettevõtlust ja tööhõivet. Maksumaksja raha kasutus peab olema avalikult võrreldav erasektori tingimustega, et antud laenud, või tagajärjena ajutiselt võetud osalused ei välju terve mõistuse piiridest. Samuti ei või unustada, et riik ei ole ise turuosaline toimival turul, vaid siiski reeglite järele valvaja,“ rõhutas Michal.

Michali sõnul kinnitas rahandusminister, et suuremahuliste laenude tingimused saavad olema võrreldavad erasektori praktikaga. „Need saadetakse parlamentaarseks järelevalveks ka Riigikogu asjassepuutuvatele komisjonidele, soovitavalt esimesel võimalusel. Hooga alanud avalik debatt, millistel tingimustel ja kuidas ettevõtteid tõhusalt aidata, on väga vajalik. Kuidas muidu saame eeldada usaldust oma riigi vastu, kui just avalikust teadmisest, kuidas maksumaksja raha kasutatakse. Ning teadmisest, keda ja millistel tingimustel riik aitab, teades ette, et raha on alati napimalt kui soove. Avalik ülevaade tingimustest koos oodatava sotsiaalmajandusliku efektiga on sisulise debati, tõhusate meetmete ja toimiva majandusruumi oluline osa,” rääkis majanduskomisjoni aseesimees.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside