Täna Salme Kultuurikeskuses tervishoiufoorumi avanud Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Mai Treiali hinnangul on Eesti tervishoiusüsteem olnud edukas.

”Raske oleks uskuda, missugused olid meie haiglad, polikliinikud ja teised tervishoiuasutused paarkümmend aastat tagasi. Peaaegu permanentne tervishoiu reformimise protsess algas koos Eesti taasiseseisvumisega 1990. aastate alguses ja jätkub praegugi, aastal 2005. Edasiminek on olnud kolossaalne, kuid võimalusi inimeste tervise kui põhiõiguse kaitseks on veelgi,” ütles Treial.

Treiali sõnul on tervishoiu rahastamises toimunud viimastel aastatel hulganisti muutusi, mis on tõstnud kõigi osapoolte huvi selles protsessis osaleda.

”Ühinesime Euroopa sotsiaalhartaga 2000. aastal, võttes juba siis vajalikud kohustused sotsiaalkindlustuse valdkonnas. Eesti tervishoiu rahastamine on viimastel aastatel püsinud vahemikus 5,1-6,1 protsenti SKPst. Enamus rahast tuleb sihtotstarbelisest maksust, mis on üldiselt taganud tervishoiu stabiilse rahastamise. Riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete osakaal tervishoiu rahastamisel on viimastel aastatel vähenenud, mida on kompenseerinud inimeste omaosaluse tõus, nii et omaosalus moodustab umbes viiendiku tervishoiu kogukuludest. Praegune valitsuskoalitsioon on tulnud välja tulude kompleksse muutmise plaaniga, mille kohaselt kuumäär, millelt arvestatakse sotsiaalmaksu, tõuseb kõigepealt 700-lt kroonilt 1400-le kroonile ja edaspidi veelgi. See samm on tõstnud kogu tervishoiusüsteemi, nii tööandjate kui ka töövõtjate huvi tervishoiu rahastamise protsessi vastu. Tänavu sotsiaalmaksu ülelaekumise käigus tekkinud summad suunatakse mitte reservi, vaid arstiabi kättesaadavusse ehk ravijärjekordade lühendamisse. Summa, mis haigekassa nõukogu 2. septembri otsusega selleks otsatarbeks eraldati, on peaaegu 450 miljonit krooni ”” piisavalt suur summa, et üht-teist olulist patsientide huvides ette võtta,” selgitas Treial.

Treial rõhutas, et tervis on universaalne väärtus, millesse tasub investeerida ja mille eest peavad seisma kõik ministeeriumid ja kogu valitsus, rääkimata kohalikest omavalitsustest, kes on rahvaga kõige tihedamas kontaktis ja saavad kõige paremini terviseedendamisse kaasata mittetulundusühinguid ja kogu elanikkonda.

”ž Leppigem omavahel kokku tervise väärtustamises, määratlegem tegevussuunad ning tehkem omalt poolt kõik võimaliku, et meie rahvas elaks tervislikult, tervelt ja õnnelikult,” ütles Treial.

Lisainformatsioon: sotsiaalkomisjoni esimees Mai Treial 631 6490

Tagasiside