Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Maaelukomisjonil tänasel avalikul istungil arutatakse rahvaalgatusena Riigikokku jõudnud kollektiivset pöördumist lõpetada Eestis kanade puuris pidamine.

18. jaanuaril anti Riigikogule üle kollektiivne pöördumine, mis teeb ettepaneku lõpetada Eestis kanade puuris pidamine ning mina Euroopa eeskujul üle lindude vabapidamissüsteemidele.

Riigikogu maaelukomisjon on pöördumist arutanud neljal komisjoni istungil, kuulates ära nii kollektiivse pöördumise algatajate, ekspertide kui ka erinevate asjassepuutuvate osapoolte seisukohad. Täna toimub maaelukomisjonis avatud istung, kus kõik osapooled saavad kanade puuris pidamise ning laiemalt Eesti linnukasvatuse ja munatootmise oleviku ja tuleviku üle arutada.

Täna on kõige levinum kanade pidamisviis maailmas puuris pidamine. Kanade vabapidamine on populaarne eelkõige kõrgelt arenenud riikides. Euroopa Liidus (EL) võeti 2012. a kasutusele mõiste täiustatud puur (ingl k enriched cage) ning ELis peetakse nimetatud puurides 40% kanadest. Eestis on kokku u 900 tuhat kana, kellest umbes 90% peetakse täiustatud puurides.  

Kollektiivse pöördumise autorid leiavad, et masspidamine puurides põhjustab kanadele olulisi kannatusi – neil on ruumipuudus, nad saavad rohkelt vigastusi ning elutingimused puurides ei ole kanade heaoluks sobivad. Pöördumise autorite hinnangul on nii munatootjatelt kui ka -müüjatelt on tulnud signaale, et ollakse valmis üle minema puurivabale munatootmisele.

Munatootjad on kollektiivse pöördumise algatajatele vastukaaluks kurtnud, et kanade vabapidamine toob kaasa suuremat haiguste levikut, samuti on üleminek vabalt peetavatele kanadele Eestis keeruline, kuna Eesti kliimast tingituna on raskendatud kanade väljas hoidmine aastaringselt. Ettevõtjad mõistavad, et munatootmine liigub vaba- ja õrrel pidamise viiside poole ning nad valmis sellega kaasa minema, kuid nende hinnangul ei saa seda teha järsult ning arvesse peab võtma ka uute investeeringute tegemise vajadust ja tarbijate eelistuste muutumist.

„Meie eesmärgiks on saada objektiivset pilti olukorrast. On selge, et loomade heaoluga arvestamine muutub üha olulisemaks. Eestlaste teadlikkus tarbitava toote, olgu selleks muna või kanaliha, kvaliteedist ja päritolust, on aina kasvanud. Aga kasvanud on ka hinnatundlikkus. Neile lisaks tuleb selles küsimuses kaaluda teisigi tahke – ettevõtete konkurentsivõime säilimist, sotsiaalmajanduslikke aspekte, aga ka keskkonna jalajälge – erinevatel tootmisviisidel on ka see erinev. Peame jälgima, et riik otsuste vastuvõtmisega kiirustades ühtki neist aspektidest ei kahjustaks,” sõnas maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse.

Kutsutud on MTÜ Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering ja kampaaniajuht Merit Valge, Linnu talu OÜ juhatuse liige Jarno Hermet, Eesti Muna OÜ juhatuse liige Ats Albert ja tegevjuht Rivo Kenk, Dava Foods OÜ juhatuse liige Allan Tohver, OÜ Sanlind juhataja Andres Puksov, Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot, Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp, Eesti Restoranide ja Hotellide Liidu esindaja, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Pille Tammemägi ja sama osakonna peaspetsialist Ulrika Tuppits, Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Viitmann ning Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi õppejõud Tiia Ariko.

Istung algab kell 11.10 ruumis L332 ja seda saab jälgida ka veebiülekandes.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside