Maaelukomisjon: seakatku ohjamiseks on vaja metssigade küttimismahtu oluliselt tõsta
Tänasel maaelukomisjoni erakorralisel istungil soovitas komisjoni esimees sigade Aafrika katku (SAK) mõjude leevendamiseks oluliselt tõsta metssigade küttimismahtu.
Täna toimus Riigikogu maaelukomisjoni erakorraline istung, kus SAKi hetkeseisu ja tõkestamise meetmete üle arutleti koos Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Põllumajandus- ja Toiduameti, Keskkonnaameti, Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse (LABRIS), Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Tõusigade Aretusühistu, Eesti Jahimeeste Seltsi ning Eesti Maaülikooli esindajatega.
Maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse sõnul on SAKi seekordne puhang võtmas taas epideemia mõõtmeid ning selle mõju seapidajatele ja Eesti toidujulgeolekule ei tohiks alahinnata. Maaelukomisjoni liikmed nõustusid istungil osalenute hinnanguga, et suurimaks ohukohaks SAKi levikul on metssigade liiga suur populatsioon Eestis.
„Viimaste aastatega on metssigade arvukus taas tõusnud ja küttimisnormide täitmine probleemne – möödunud aastal kütiti 15 600 metssiga, tänavu oodatakse minimaalselt 18 000 isendi küttimist. Ühelt poolt on arusaadav, et jahimeeste motivatsioon on langenud – metssigade testimine on kallis ning rümpade käitlemine mõningates jahipiirkondades osutunud keeruliseks. Samal ajal pole jahimeeste sõnul kvaliteetse metssealihaga tihtipeale midagi peale hakata. Siin aitaks erinevate ministeeriumide koostöös riigihanke korraldamine, et tagada viirusevaba metssealiha kokkuost, ladustamine ja realiseerimine riiklikul tasandil. Kas see liha siis suunatakse näiteks konservide näol meie sotsiaalsüsteemi, Kaitseväele või saadame hoopis abina Ukrainasse – seda peaks ministeeriumid omavahelises koostöös otsustama. Jahimeestel on oluline teada, et riik on neil selja taga,” sõnas maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse.
Kruuse tõi ka välja, et Eesti ei ole metssigadega ühtlaselt kaetud, mistõttu peaks nende populatsiooni reguleerimine olema jahipiirkondade põhine, et saavutada riskipiirkondades võimalikult madal metssigade arv. Täna on eksperdid soovitanud selleks kuni kolm isendit tuhande hektari kohta. „Oluline on olla valmis ka riiklikul tasandil jahti teisiti korraldama, et metssigade arvukus riskipiirkondades võimalikult kiiresti alla viia,” ütles Kruuse.
Kruuse sõnul on SAKi ja ka teiste loomataudide tarbeks vaja luua riiklik reserv. „Maaelukomisjon on ka varemalt väljendanud seisukohta, et oluline on investeerida ennetavatesse sammudesse. Käest lastud epideemia ning kasvõi loomade hukkamine on kallim kui ennetamine ja seire,” ütles Kruuse.
Maaelukomisjoni esimehe sõnul tuleks kindlasti tugevdada bioturvalisust farmide, tapamajade ja eriti seemendusjaamade ümbruses. „Samuti suurendada seiremahtusid kogu riigis sõltumata sellest, kas ümbruskonnas on viirusega isendeid leitud. Eesmärk on avastada ja piir panna taudile enne täiemahulist epideemiat. SAKi kogemust on meil nüüd ju juba kümne aasta jagu,” rõhutas Kruuse.
Sigade Aafrika katk on väga nakkav kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ning suur suremus. SAKi teised loomaliigid ega inimene ei nakatu, kuid nad võivad viirust edasi kanda. Viirust levitab haigestunud loom, samuti võib haigustekitajat levitada saastunud sõiduvahendite, riiete, jalanõude, seadmete jne abil, juhul kui neid pole hoolikalt puhastatud ja seejärel desinfitseeritud.
25. juuli seisuga on käesoleval aastal SAK diagnoositud 64 metsseal. Kokku on 2025. aastal hukatud või hukatakse üle 12 000 kodusea, kuna kogu Eestis on seafarmides tuvastatud viiruskoldeid.
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]
