Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu maaelukomisjon sai tänasel istungil ülevaate Riigikontrolli kontrolliaruandest „Kriisilaenude menetlus Maaelu Edendamise Sihtasutuses“ ning pidas väga oluliseks, et soodustingimustel laenu taotlejatele kehtiks ühtsed reeglid ja võrdsed võimalused laenu saada.

Komisjoni esimees Tarmo Tamm toonitas, et Maaelu Edendamise Sihtasutusel tuleb Riigikontrolli auditist järeldused teha. „Keegi ei vaidle vastu sellele, et MES loodi põllumeeste abistamiseks, ent maksumaksja rahaga tuleb ringi käia väga täpselt ning raha jagamine peab olema võrdsetel alustel, läbipaistev ja kõik otsused selgelt põhjendatud,“ sõnas Tamm.

Esimees osutas, et auditist tuleb välja, et laenu taotlejatele polnud välja töötatud ühtseid reegleid ja kõigil polnud laenu saamiseks võrdseid võimalusi. „MESi kodulehel oleks pidanud olema info, milliste tegevuste jaoks raha eraldatakse ja mis kuupäevaks tuleb taotlus esitada,“ sõnas ta. Tamm rõhutas ka, et MES peab raha kasutamisel lähtuma parlamendi suunistest.

Komisjoni aseesimees Merry Aart sõnas, et MES loodi selleks, et maaettevõtlust toetada ja põllumeestel oleks võimalik soodsamalt laenu saada. „Kriisilaenude menetlust vaadates tuleb arvestada, et põllumajandus on ettearvamatu, seetõttu on ka refinantseerimine sel alal põhjendatud, kuigi kevadel ei oska ükski põllumees ette näha, kas saab sügisel saaki müüa. Ühesõnaga, tuleb vaadata ka valdkonna spetsiifikat ja mitte nii väga MESi hukka mõista, kes töötab selle nimel, et maaettevõtlus Eestis kestma jääks,“ lausus Aart.

Riigikontroll tõi auditis välja, et osa COVID-19 mõjude leevendamiseks mõeldud laenuraha läks ettevõtetele, kes ise kriisi mõju ei täheldanud või nägid mõjuna vaid seda, et pank neile raha ei laena. Seda, kas laenuvajadus oli põhjustatud just COVIDi-kriisist, MES auditi järgi alati välja ei selgitanud, kuigi COVID-19 levikuga kaasnev negatiivne mõju oli meetme tingimuste järgi laenu saamise peamine eeldus. Samuti leidis Riigikontroll, et MES on laenuotsuste tegemiseks vajalikku teavet kogunud ettevõtetelt erineval määral ja moel ning laenust keeldumisel jäi puudu otsuste läbipaistvusest.

MESi esindajate sõnul ei näe nad kliente kui omavahel võistlejaid, vaid lahendus püütakse leida kõigile. Nad märkisid, et kriisimeetme loomise ajal oli eesmärk majandust elus hoida ja tol ajal ei osanud keegi ennustada, kuidas oleks kõige õigem ettevõtteid aidata.

Maaeluministeeriumi esindaja nõustus, et menetlused peavad olema võimalikult läbipaistvad, arusaadavad ja põhjendatud, ent võimalikke muudatusi laenude menetluses tuleks tema sõnul kaaluda kompleksselt, mitte ainult MESi vaates. Menetluse laiapõhjalisem muutmine näiteks haldusmenetluseks eeldab tema sõnul pea kõikide ministeeriumide kaasamist.

Istungil osalesid Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ja auditijuht Tambet Drell, Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg ja juhatuse liige Madis Reinup ning Maaeluministeeriumi õigusosakonna juhataja Geir Veski.

Komisjon pidas vajalikuks teema aruteluga edaspidi jätkata.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside