Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Maaelukomisjoni ning Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu voliniku Phil Hogani tänasel kohtumisel Toompeal olid tähelepanu keskmes Eesti põllumeestele eraldatavad erakorralised toetused ja bürokraatia vähendamine EL-i ühise põllumajanduspoliitika elluviimisel.

Maaelukomisjoni esimees Ivari Padar tunnustas Phil Hogani ja Euroopa Komisjoni (EK) senist toetust Eesti põllumeestele 2015. aastal. „Raskel kriisiajal toetas Euroopa Komisjon Eesti piima- ja sealiha sektorit enam kui 15 miljoni euroga, mis oli märkimisväärne abi,“ ütles Padar. Ta lisas, et keegi ei osanud arvata, et praegune kriis kujuneb nii pikaajaliseks ja keeruliseks. „Seetõttu oleks väga tähtis saada erakorralist toetust ka käesoleval aastal. Selle kõrval pingutame kohapeal muidugi ka ise, et leida uusi turge ja taastada Eesti põllumajanduse stabiilsus,“ märkis Padar.

Kohtumisel käsitleti veel EL-i ühise põllumajanduspoliitika elluviimisega seotud probleeme. Hogan tutvustas EK-i kavandatavaid meetmeid põllumajandussektori olukorra stabiliseerimiseks. Ta pidas tähtsaks uute turgude leidmist toodangu eksportimiseks kolmandatesse riikidesse. Suund on võetud Kagu-Aasia ja Ladina-Ameerika riikidele. Hogani sõnul on vaja väljundit nendele riikidele, kellele on Vene turgude embargo oluliselt mõjunud. Samuti toonitas ta vajadust hoida tootmissektor konkurentsivõimeline.

Kohtumisel tõdeti, et Eesti põllumajandus ja ühiskond on saanud EL-i ühise põllumajanduspoliitika kaudu tuge juba 15 aastat. „ See on aidanud meie põllumajandust märkimisväärselt kaasajastada. Samas tuleb aga tõdeda, et EL-i ühtse põllumajanduspoliitika rakendamine on muutunud järjest keerukamaks nii riigile administreerimisel kui ka põllumeestele, kes abi kasutavad,“ selgitas Padar. „Peame tähtsaks, et nii käesoleval EL-i finantsperioodil kui ka 2020. aasta järgse finantsperioodi ettevalmistamisel ja elluviimisel peetaks silmas bürokraatia vähendamist,“ rõhutas Padar.

Tema sõnul on põllumajandustootmise arendamise kõrval vaja arvestada ka keskkonnamõjudega. Samas peaks nn „rohestamine“ oma tänastes raamides olema lihtsam ja paindlikum nendes liikmesriikides, kus metsaga kaetud pindala on suur. Seetõttu peaks Eesti looduslikest iseärasustest tulenevalt EK arvestama kogu Eestit ühe piirkonnana ja kaasama Eesti tervikuna metsasuse erisuse alla, selgitas Padar.

Kõne all olid ka nõuetele vastavuse reeglite rikkumise korral toetuste vähendamisega seotud probleemid. Padar pidas väga positiivseks ja tervitatavaks volinik Hogani nn „kollase kaardi“-algatust. Nimelt plaanib EK rakendada süsteemi, kus iga väikese eksimuse puhul mitte ei kärbita kohe toetust, vaid antakse võimalus viia oma tegevus vastavusse nõuetega.

Maaelukomisjoni kutsel osalesid kohtumisel maaeluminister Urmas Kruuse ja põllumajandusorganisatsioonide esindajad.

Fotod kohtumiselt:

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Tagasiside