Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu maaelukomisjon käsitles tänasel istungil kriisiolukorra abipaktis Töötukassa, KredExi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu kavandatud meetmeid maaelu probleemide lahendamiseks.

Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm rõhutas, et meetmete kiire rakendamise eelduseks on ammendava teabe edastamine võimaluste kohta ja taotluste kohene läbivaatamine. „Peame looma tingimused eraldatud raha arukaks kasutamiseks,“ ütles Tamm

„Kredexi ja Maaelu Edendamise SA pakutavate vahendite kaudu saame vältida ettevõtete pankrotte ja koondamisi ning tagada töötajatele sissetulek. Samuti saame leevendada juba väljastatud pangalaenude tagasimaksegraafikuid, anda käibelaene ja investeerimislaene. Töötukassa kriisiolukorra meetmete rakendamise kaudu saame lahendada ettevõtluse seismise kaudu tekkinud tööjõu majandusliku toetamise probleemid,“ ütles Tamm. Ta lisas, et vaja on parandada teavitustööd ja leida teed põllumajanduses tööjõupuuduse lahendamiseks. Töötukassa hinnangul on maal suur vajadus tööjõu järele, kuid huvi pole suur.

Kredexi kaudu eraldatavate vahendite hulgas on eraldatud märkimisväärsed ressursid korterelamute renoveerimiseks maapiirkondades. KredExi plaani kohaselt jagatakse lõviosa vahendid just regioonide põhiselt, et lahendada probleemid väljaspool Tallinna ja Tartut.

Maaelukomisjoni aseesimees Urmas Kruuse pidas maapiirkondade korterelamute renoveerimist tähtsaks. Ta pidas oluliseks ka maapiirkondade tööjõuprobleemide läbimõeldud lahendamist ja selleks stiimulite loomist. „Esmaselt on aga vaja luua võimalused välistööjõu kasutamiseks kuni sügishooaja alguseni,“ ütles Kruuse. Tema arvates on vaja ammendava informatsiooni esitamist meetmete ja toetuste saamise tingimuste kohta, mida pakuvad Kredex ja Maaelu Edendamise Sihtasutus. Kruuse sõnul sisaldavad meetmed ka neid otsuseid, mis ei ole otseselt seotud kriisiolukorra probleemide lahendamisega.

Põllumajandus-, toiduaine-, kalandus-, metsandus- ja muu maaettevõtluse sektoritesse on otsustatud suunata 200 miljonit eurot läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) informatsiooni kohaselt on koroonaviiruse tõttu raskustesse sattunud maaettevõtjatele suunatud neli meedet, mida MES saab kombineerida vastavalt ettevõtjate vajadustele. Lisaks MES-is varem kasutusel olnud meetmetele on võimalus saada käendused pangast väljastatud laenudele, ettevõtjatel käibe- ja investeerimislaenu ning põllumaa kapitalirent. See meede võimaldab kriisiolukorras põllumajandustootjate käibevahendite puuduse leevendamiseks oma maa sihtasutusele müüa, seejärel see sihtasutuselt taas rendilepingu kaudu kasutusse võtta ning hiljem teatud aja jooksul maa tagasi osta.

MES-i uued käendus- ja laenumeetmed on suunatud ettevõtjatele, kes on pärast 2019. aasta 31. detsembrit sattunud raskustesse COVID-19 puhangu tõttu. Lisaks väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele on laenukäendus ja laen suunatud ka suurtele ettevõtjatele, mis võimaldab sihtasutusel pakkuda tuge näiteks suuretele toiduainetetööstustele.

Videoistungil osalesid maaeluminister Arvo Aller, Eesti Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel, SA KredEx juhataja Lehar Kütt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo, Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuseesimees Raul Rosenberg, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.

Lisainfo:
Tarmo Tamm,  518 2215
Urmas Kruuse, 5627 9860

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside