Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee arutas oma tänasel istungil üleilmset soojenemist kui ökoloogiliste katastroofide põhjust käsitlevat raportit. Raport soovitab EN liikmes- ja vaatlejariike koordineerida oma tegevust nii Euroopa kui maailma tasandil erinevates majandus- ja põllumajandusvaldkondades nii, et arvestatakse kliimamuutuste põhjustamise võimalusega. Samuti soovitatakse võtta endale kohustus vähendada süsihappegaasi õhkupaiskamist 20 % võrra. Ettekandja, ENPA keskkonnakomisjoni esimehe Alan Meale’i toetuseks võttis sõna ka Eesti delegatsiooni liige Aleksei Lotman.

Oma sõnavõtus tõstatas Lotman küsimuse, kuidas mõjutada mitte Euroopa Liidu liikmetest Euroopa Nõukogu liikmesriike, kaasa arvatud selliseid naftagigante nagu Venemaa ja Aserbaidžaan, käituma sama keskkonnateadlikult nagu Euroopa Liidu liikmed. Ja mida teha maailma suurima saastetekitaja USA ning kiiresti arenevate Hiina ja Indiaga. Lotmani arvates ei ole Euroopa Nõukogul nii palju jõudu, et sundida riike ellu viima EN soovitusi. Lotman: ”Euroopa Nõukogul ei ole isegi seda võimu, et rakendada majanduslikku survet riikide vastu, kes ei soovi kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist ja atmosfääri saastamist lõpetada.”

”Õigus tervele keskkonnale on üks inimõigustest,” sõnas Lotman, kutsudes Euroopa Nõukogu üles alustama keskkonnakaitse-alast kampaaniat. Kuna Euroopa Nõukogul on tulemuslike kampaaniate eeskuju olemas, siis on see Lotmani sõnul riikide mõjutamiseks üks efektiivsemaid vahendeid. Lotmani arvates tuleks esmalt algatada kampaania energiaressursside raiskamise pidurdamiseks ja energiasäästlikkuse soodustamiseks. Ta tegi ettepaneku alustada Euroopa Nõukogu enda hoonetest. Lotman usub, et kui Euroopa Nõukogu saab väita, et ta on kõik teinud selleks, et EN hoonetes energiatarbimine väheneks, siis oleks sel märkimisväärne kaasmõju ka EN liikmesriikidele ja vaatlejariikidele.

Lotman peatus oma sõnavõtus ka taastuvenergia ressursside kasutamisel kui kiiresti areneval valdkonnal, mida on siiski vaja veel tagant tõugata, et avalikkus, kaasaarvatud poliitikud, selle potentsiaali avastaks.

ENPA 2008. aasta talveistung kestab 25. jaanuarini. Homme, 23. jaanuaril on päevakorras ÜRO Julgeolekunõukogu ja Euroopa Liidu ”mustad nimekirjad”, koostöö Maghreb-maadega, olukord Kesk-Aasia riikides ning Euroopa Nõukogu suhted oma vaatlejariikidega. Neljapäeval, 24. jaanuaril esineb seoses Gruusia Euroopa Nõukogu liikmekohustuste täitmise aruteluga assambleel Gruusia president Mihheil Saakašvili, Eesti delegatsiooni juht Andres Herkel esineb samas küsimuses sõnavõtuga.

Riigikogu pressitalitus