Riigikogu aseesimees Laine Randjärv esineb Rootsis, Lundis toimuval konverentsil „Koorilaulu teooria ja praktika“ ettekandega laulupidude ajaloolisest rollist. 

Randjärv osaleb nimetatud koorimuusika konverentsil rahvusvahelise kooriühenduse Choir in Focus kutsel. Ta esineb ettekandega laulupidude ajaloolisest tähendusest ja mõjust Eesti ühiskonnaelu kultuurilises, sotsiaalses ja poliitilises kontekstis. Randjärv on analüüsinud ka sõjajärgsete laulupidude repertuaari selle sisus ja alltekstides. „Pärast Teist maailmasõda oli laulupidude repertuaar okupatsioonivõimude range tsensuuri all, mistõttu kõlasid laulupidudel kohustuslikena ka laulud, mida eestlased parema meelega poleks laulnud. Laulupidude repertuaar nõukogude anneksiooni aastatel ning koorilaulu abil peetud vabadusvõitlus on teema, mis pakub laiemat rahvusvahelist huvi ja selgitab meie riigi ajalugu,” märkis Randjärv. 

Tema sõnul ei ole laulupeod mitte ainult kultuurifenomen, vaid ka oluline poliitiline ja sotsiaalne jõud. „Laulupidude traditsioon ja laulupeoliikumine tervikuna mängis suurt rolli vabadusliikumises, olles märkimisväärseks ajalooliseks mõjuriks iseseisvuse taastamise eelsetel aastatel,“ leiab Randjärv, kelle hinnangul sündis mõiste „laulev revolutsioon“ laulupidude ning poliitiliste meeleavalduste sümbioosina ning aitas kaasa riigi iseseisvuse veretule taastamisele. Ta on veendunud, et UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvad Eesti tantsu- ja laulupeod on rahvale olulised. „Laulupidude ideaalid on endiselt elus ning nooremad põlvkonnad avastavad uusi teid, kuidas seda traditsiooni edasi viia,” toonitas Randjärv. 

Riigikogu pressitalitus