Riigikogu kultuurikomisjoni tänasel väljasõiduistungil Patarei merekindlus-vanglasse tõdes komisjon, et kõnealus hoonekompleksi arendamine eelduseks on nii riigi kui ka Tallinna linna koostöö ja mõlemapoolne finantseerimine. Esimese asjana tuleks komisjoni veendumuse kohaselt rajada Patareile juurdepääsutee, kuna praegu on ligipääs kompleksile suhteliselt keeruline. Uus juurdepääs avaks kompleksi linnaruumile ja tekitaks selle vastu  potentsiaalsete investorite huvi. 

 „Halb juurdepääs ei takista mitte ainult Patarei vangla arendamist lähtuvalt uutest funktsioonidest, vaid on takistuseks kogu piirkonna väljaarendamisele,” ütles kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg.

Kultuurikomisjonile Patarei merekindluse perspektiive tutvustanud Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees Jaak Saarniidu sõnul läheks kompleksi renoveerimine maksma hinnanguliselt 1,3 miljardit krooni. Esmajärjekorras tuleks ta sõnul taastada hoonekompleksi katused, et päästa hoone edasisest lagunemisest. Katuste renoveerimise eeldatav maksumus oleks Saarniidu hinnangul 55 miljonit krooni.

Saarniit avaldas veendumust, et ilma riigipoolse osaluseta ei ole võimalik tekitada selle vastu ka eraettevõtete huvi, kuna eeldatav investeering oleks kasumit taotleva tegevuse jaoks liiga suur.

Patarei merekindlus valmis 1840. aastal tsaar Nikolai Esimese korraldusel. 1919. aastal muudeti kindlus vanglaks, kus see tegutses kuni 2002. aasta lõpuni. Alates 2006. aastast on Patarei avatud huvilistele ja seal korraldatakse ka kultuuriüritusi.

Väljasõiduistungil osalesid  peale Kreitzbergi ka komisjoni aseesimees  Mailis Reps ning  komisjoni liikmed Helmer Jõgi, Lauri Luik, Maret Merisaar, Aadu Must, Peeter Tulviste ja Lauri Vahtre.

Riigikogu pressitalitus