Riigikogu kultuurikomisjon otsustas saata esimesele lugemisele Eesti Rahvusringhäälingu seadust muutva eelnõu.
Kultuurikomisjoni esimehe Liina Kersna sõnul on oluline, et avalik-õigusliku organisatsiooni rahastamine oleks läbipaistev ja kaugelevaatav. „Eelnõu järgi tuleb edaspidi sõlmida nelja-aastane rahastamiskokkulepe, mida selle kehtimise ajal muuta ei saa. See suurendab ERRi kindlustunnet eelarve osas, teeb rahastamise etteaimatavaks ja võimaldab ERRil oma tegevusi pikemalt ette planeerida,“ lausus Kersna. Esimene pikaajaline kokkulepe tuleb eelnõu kohaselt sõlmida järgmise aasta sügisel aastateks 2028–2031.
Komisjoni liige Helle-Moonika Helme märkis, et eelnõu annab pikaajalise kindlustunde, mis aitab vast saavutada ka sõltumatust ja erapooletust. Ta toonitas, et sellist kindlustunnet väärivad ja usutavasti soovivad ka teised avalik-õiguslikud institutsioonid. „Näen siin võimalikku ebavõrdset kohtlemist, sest sellist stabiilset ressurssi vajaks peale Eesti Rahvusringhäälingu ka Rahvusooper Estonia ja Eesti Rahvusraamatukogu,“ sõnas Helme. Ta lisas, et see küsimus väärib arutelu ja lahendamist, seda küll teiste seaduste kaudu.
Eelnõu näeb ette, et Eesti Rahvusringhääling ja valdkonna eest vastutav minister sõlmivad nelja-aastase rahastamise raamlepingu, kus on iga aasta kohta välja toodud toetuse suurus. Kokkulepitud toetust ei tohi raamlepingu kehtivuse jooksul vähendada. Samuti ei tohi vähendada uue nelja-aastase perioodi toetust, välja arvatud märkimisväärse majanduslanguse, riigikaitseliste vajaduste või muude erakorraliste asjaolude korral. Muudatus annab ERRile suurema rahastamiskindluse ja võimaluse oma tegevust pikemalt ette planeerida.
Teine oluline muudatus puudutab uute meediateenuste käivitamisele turumõju hindamise nõude kehtestamist. Kui ERR soovib käivitada uue meediateenuse või olemasolevat teenust tehnoloogiliselt edasi arendada ning see võib meediaturgu märkimisväärselt mõjutada, siis tuleb selle mõju konkurentsile ja teenuse nõudlusele hinnata. Mõju hindab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), kes võib Konkurentsiametilt küsida konkurentsianalüüsi. Hinnatakse ka seda, kas uus teenus vastab ERRi avalik-õiguslikele eesmärkidele.
Lisaks muutub eelnõuga ERRi peatoimetaja, toimetuse juhi ja eetikanõuniku ametiaeg tähtajaliseks. Eelnõu järgi tuleb nende ametikohtade täitmiseks korraldada avalik konkurss ja nendesse ametitesse asujatega sõlmitakse kuni viieaastane tööleping. Erandina võib mõjuval põhjusel ametisse määrata inimese ilma konkursita üheks aastaks. Praegu ametis olijatega sõlmitud tähtajatud töölepingud on viieaastased alates 1. jaanuarist 2027.
Istungil tutvustasid eelnõu ja vastasid saadikute küsimustele kultuuriminister Heidy Purga, Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet ning loomingu osakonna meedianõunik Andres Jõesaar.
Komisjoni ettepanek on võtta valitsuse algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (1041 SE) esimeseks lugemiseks täiskogu päevakorda 27. oktoobril ja esimene lugemine lõpetada.