Riigikogu kultuurikomisjoni tänasel istungil oli tähelepanu keskmes spordipoliitika põhialuste väljatöötamine kuni aastani 2030.
 

Kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik rõhutas, et eduka spordipoliitika tagab riigi ja omavalitsuste süsteemne toetus nii võimaluste loomise kui ka rahaliste vahendite eraldamise kaudu. „Toimiva spordipoliitika väljatöötamine eeldab tihedat koostööd spordiringkondadega. Just see loob tugeva aluse püstitatud eesmärkide elluviimiseks,“ ütles Luik. Tema sõnul on vaja erilist tähelepanu pöörata noorte sportlike väärtushinnangute kujundamisele ja sportimisvõimaluste loomisele. Luik lisas, et järgmise nädala neljapäeval Paides toimuv spordikongress annab hea võimaluse kaasata spordilembe rahvas dokumendi väljatöötamisse ja vastuvõtmisele veel selle Riigikogu koosseisu poolt. Spordipoliitika põhialused on oluline dokument, mis on aluseks nii valitsusele kui ka Riigikogule tegevuse korraldamisel ja otsuste langetamisel spordivaldkonnas. 

Komisjoni istungil toimunud arutelu käigus keskenduti spordikorralduse nõrkuste ja arengut takistavate asjaolude analüüsile. Käsitleti nii koolide spordikorraldust, spordiklubide tegevust, treenerite kvalifikatsiooni ja nende töö tasustamist, samuti kohalike omavalitsuste panust. Spordipoliitika kujundamisel ei saa mööda vaadata ka vastuoludest spordiorganisatsioonide eesmärkide ja rahaliste võimaluste vahel. Neid kummitab pikaajalise kindlustunde puudumine spordi rahastamisel. Spordi killustatud projektipõhine rahastamine pärsib tegevuse edukat arendamist. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et sporditeenuse maksujõulise tarbijaskonna vähesus paneb oma piirid ja jätab osa soovijaid võimalustest ilma. 

Spordipoliitika põhialustes määratakse kindlaks Eesti spordipoliitika eesmärgid ja arengusuunad. Dokumendi koostamisel seostatakse spordivaldkond järgmiste valdkondadega: tervis, kultuur, haridus, turism, teadus, pered, noored, eakad, kodanikuühendused, regionaalareng, keskkonnahoid, maaelu ja transport. Parema sidususe saamiseks on arvesse võetud ka kolme riikliku arengukava eesmärke. Need on seotud riigi konkurentsivõime, säästva arengu ja julgeolekupoliitikaga. Ühtlasi on kavandatav dokument valitsusele spordi arengukava ja sellega seotud rakendusplaanide koostamise aluseks. 

Kultuurikomisjoni istungil andsid selgitusi dokumenti koostava töörühma esindajatena kultuurministeeriumi asekantsler Tõnu Seil ja EOK asepresident Toomas Tõnise. 

Riigikogu pressiteenistus