Riigikogu kultuurikomisjoni tänasel kohtumisel Eesti Üliõpilaskondade Liidu esindajatega olid kõne all üliõpilaste õppetoetused, kõrghariduse strateegia täimine ning kõrghariduse rahastamine ja õppemaksud. Üliõpilaskondade Liidu poolt osalesid kohtumisel Eimar Veldre, Annika Kruuse, Maris Mälzer ja Tarmo Seliste.

„See oli väga sümpaatne, et Üliõpilaskondade Liidu esindus ilmutas väga tõsist huvi kogu kõrgharidussüsteemi puudutavate probleemide lahendamise vastu ega piirdunud ainult õppetoetustest kõnelemisega,” ütles kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg.

Üliõpilaskondade Liit soovib Riigikogu kultuurikomisjoni toetust kõrghariduse strateegias ette nähtud kõrghariduse nõukoja kokkukutsumisel, mida pole siiani toimunud. Üliõpilaste hinnangul puudub seetõttu koordineeriv ja kõiki osapooli hõlmav kogu, mis jälgiks ja kavandaks strateegia elluviimist. Kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg pidas asjakohaseks, et kultuurikomisjon aitab selle kogu kokkukutsumisele kaasa.

Hiljemalt aprilliks lubasid üliõpilaste esindajad välja töötada üliõpilaste sotsiaalseid garantiisid käsitlevad õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatused ja esitada need kultuurikomisjonile, et oleks võimalik õppetoetusi puudutavad seadusemuudatused jõustada 2009. aastast. Üliõpilaskondade Liit soovib kehtestada üliõpilaste õppetoetuseks 2000 krooni, mida makstakse õppe nominaalaja jooksul; ka peaks õppetoetuste süsteem sisaldama eluasemetoetust.

Kõrghariduse finantseerimise osas leidsid üliõpilaste esindajad, et tuleks moodustada kõrghariduse rahastamismudeli väljatöötamise töörühm, paika panna õppemaksu ülemmäär ja kõrgkoolide kvaliteedist lähtuv rahastamine. Üliõpilatse esindajad avaldasid arvamust, et kõrgkoolide kvaliteedi määramiseks tuleks neid hinnata ja akrediteerida institutsioonipõhiselt, aga mitte ainuüksi ülikooli õppekavade alusel, kuna see ei anna ülikoolist tervikpilti.

Riigikogu pressitalitus