Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu kultuurikomisjon valmistab ette kutsehariduse arutelu olulise riikliku küsimusena Riigikogu täiskogus 18. mail. Komisjon on ära kuulanud mitmete huvigruppide seisukohad selle kohta, milline on kutsehariduse hetkeseis ja tulevik.

„Haridus ei tunne reaalses elus barjääre ametkondade või koolide vahel. Üks meie ülesannetest on neid barjääre maha võtta,“ rääkis kultuurikomisjoni esimees Aadu Must.

Kultuurikomisjoni liige Krista Aru sõnul õpetab kutseharidus inimestele midagi ise tegema. Ta lisas, et me peaksime juba põhikoolis näitama noortele, mida tähendab töö tegemine.

Kultuurikomisjon kutseharidusest

Eesti Õpilasesinduste Liidu aseesimehe Mikk Tarrose sõnul ei taha kutseõpilased end näha lihttöölistena vaid ettevõtjatena. Ta lisas, et ettevõtlusõppe integreerimine ja enesejuhtimine on põhiasjad, mida võiks kutsehariduses senisest rohkem rakendada.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps rääkis kultuurikomisjonile kutsehariduse rahastamisplaanidest. Minister selgitas, et kutsekoolide rahastamist soovitakse muuta sarnaseks sellele, kuidas eraldatakse raha kõrgkoolidele. „Lisaks baasrahale on plaan hakata kutsekoolidele maksma lisaraha selle eest, kui palju on koolis lõpetajaid, millised on õppeasutuses noorteliikumised ja kui head on kvaliteedinäitajad,“ ütles Reps.

Kutseharidust pakkuvate õppeasutuste arv on viimase kümne aasta jooksul vähenenud 15 kooli võrra. Käesoleval õppeaastal tegutseb Eestis 33 kutseõppeasutust. Riigikutseõppeasutuste võrku on järjepidevalt korrastatud ning väiksemaid koole ühendatud suuremate kutseõppekeskustega, samuti on oluliselt vähenenud erakutseõppeasutuste arv. Kokku omandab kutseharidust hetkel umbes 25 000 inimest. Samas on riigis üle 30 000 inimese ilma kutseta, keda saaks suunata kutseõppesse.

Igal aastal katkestab kutseõppes õpingud kokku ligi 5 000 õppijat. Noorte puhul on peamisteks katkestamise põhjusteks vale erialavalik, vähene õpimotivatsioon, sotsiaalne ebaküpsus, aga ka perekondlikud või majanduslikud probleemid ning konfliktsed suhted õpetajate või kaasõpilastega. Täiskasvanud õppijate puhul on peamiseks probleemiks õppimise ja muude kohustuste ühitamine.

Riigikogu pressiteenistus
Eva Vahur
631 6592, 53300619
eva.vahur@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside