Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks erakooliseaduse muudatused, mille kohaselt riik toetab eraüldhariduskoole tegevuskulude katmisel kuni 2019. aasta lõpuni. Hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud erakoolide tegevustoetust makstakse kuni 2023. aastani.

Valitsuse algatatud erakooliseaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse (142 SE) poolt hääletas 61, vastu 27 ja erapooletuid 1 Riigikogu liiget.

Seaduse kohaselt muutub erakoolide tegevuskulude katmises osalemine kohalikule omavalitsusele vabatahtlikuks alates 2017. aasta algusest. Linn või vald võib võimalusel erakoole toetada, kui kohalik omavalitsus leiab, et vastav kool on kogukonnale vajalik. Lisaks tekib asutatava erakooli asukohajärgsel omavalitsusel õigus kooli tegevusloa menetlemisel anda arvamus tulevase erakooli kohta.

Riigi tegevustoetus erakoolidele üleminekuperioodil on 75 protsenti kooli asukoha keskmisest tegevustoetusest, kokku suurusjärgus 13,6 miljonit eurot. Koolidele mõeldud toetus on omavalitsuste lõikes erinev, kuid mitte suurem kui 87 eurot õpilase kohta kuus.

Hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud koolide tegevustoetus üleminekuajal on kokku 3 miljonit eurot. Toetuse suurus ühe õpilase kohta tugineb õppekoha tegevuskulu arvestuslikul maksumusel.

Lisaks tegevustoetusele annab riik erakoolidele ka tulevikus haridustoetust samadel alustel munitsipaalkoolidega.

Erakooliseaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus jõustub 1. jaanuaril 2017.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
[email protected]
Päringud: [email protected]