Riigikogu kultuurikomisjon oli esmaspäeval hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldust arutades seisukohal, et riik vastutab erakoolides spetsiifilist eriõpet vajavate hariduslike erivajadustega õpilaste õppe rahastamise eest.

„Riik tagab koolide asutamise ja nende pidamise nägemis- ja kuulmispuudega õpilastele ning liikumispuudega õpilastele, kellel on lisaks hariduslik erivajadus. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppeks on vaja teha kohandusi õppekavas ja õpikeskkonnas, et tagada kõigile võimalus õpingutes osalemiseks ja individuaalseks arenguks,“ ütles kultuurikomisjoni esimees Laine Randjärv.

Kultuurikomisjonis leiti, et õppest väljalangemise vähendamiseks on vaja tõhustada tugispetsialistide ning kutse- ja karjäärinõustamise kättesaadavust.

Kultuurikomisjoni esimehe sõnul on koolide vajadus tugispetsialistide teenuste järele jätkuvalt väga terav. „Selleks, et koolis oleks kättesaadav vähemalt sotsiaalpedagoogi tugi, tuleb leida paindlikumaid lahendusi kui teenuse ostmine maakondlike Rajaleidja keskuste kaudu,“ ütles Randjärv.

2013/2014. õppeaastal tegutses Eestis 42 hariduslike erivajadustega õpilaste kooli: neist 23 riigikooli, 13 munitsipaalkooli ja kuus erakooli.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
[email protected]
Päringud: [email protected]