Kultuurikomisjoni tutvus tänasel istungil riigikaitseõpetuse ja sisekaitseõpetuse kontseptsiooniga ja tegi ettepaneku arvestada edasises töös esmaabikoolitusega, õpetajakoolitusega, vene õppekeelega koolidega ning ühtlustada kontseptsioon gümnaasiumivõrgu arengukavaga tervikuna.

Kultuurikomisjoni esimehe Laine Randjärve sõnul toetab komisjon välja töötatud riigikaitseõpetuse ja sisekaitseõpetuse kontseptsiooni. Ta rõhutas, et riigikaitseõpetus peab toimuma ka kõigis vene õppekeelega koolides ja väiksemates maagümnaasiumites.

Komisjoni esimehe sõnul võib 35 tundi riigikaitseõpetust valikainena tunduda küll vähetähtsana, kuid kui see on sidustatud teiste õppeainetega, on sellel oluline roll riigile lojaalsete kodanike kasvatamisel.

Ka komisjoni liige Krista Aru rõhutas, et kõigis mitte-eesti keele õppega koolides, ka kutseõppeasutustes, peab olema riigikaitseõpetuse õppimise võimalus ja seda väga heal tasemel.

Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusosakonna peaekspert Signe Granström ütles, et riigikaitseõpetus on tulevkus kindlasti riigigümnaasiumite õppekavas, aga riik toetab võrdsetel alustel kõiki gümnaasiume, kes riigikaitset valikainena õpetada soovivad.

Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Peeter Kuimet selgitas, et riigikaitseõpetus koolides ei ole ettevalmistus ajateenistuseks, vaid selle eesmärk on panna alus Eesti riigikaitse põhimõtete mõistmisele, kujundada kodanikuteadlikkust ja valmisolekut vajaduse korral Eestit kaitsta.

Randjärve sõnul on tänapäeval riigikaitseõpetuse kõrval väga vajalik üldine esmaabikoolitus. Komisjon tegi töörühmale ettepaneku tähtsustada õppekavas esmaabikoolitust. Rõhutati, et teadmiste uuendamine peab toimuma üle paari aasta.

Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Helen Ojamaa-Muru selgitas, et koostamisel on ohutusõpetuse käsitlus, mis arvestab lapse teadlikkuse tõstmisega ohutusest ja ohutust käitumisest alates lasteaiast kuni gümnaasiumini.

Kaitseministeerium rahastab riigikaitseõpetust alates 2002. aastast. Valikainena õpetatakse seda alates 2011. aastast. Täna toimuvad riigikaitseõpetuse tunnid 138 gümnaasiumis ja 19 kutsekoolis. Õpetajad on praegu 120, kellest kolmandik on kaadrikaitseväelased ja ülejäänud Kaitseliidu liikmed. Kaitseministeerium rahastab riigikaitseõpetust umbes miljoni euroga aastas, millest ligi pool miljonit kulub varustuseks ja ülejäänud koolidele õppevahendite hankimiseks, õppekäikude ja välilaagrite läbiviimiseks.

Riigikaitse- ja sisekaitseõpetuse kontseptsiooni valmistab ette haridus- ja teadusministeerium tulenevalt valitsuse tööplaanist ning esitab selle lähiajal valitsusele kinnitamiseks.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]

Tagasiside