Riigikogu kultuurikomisjon otsustas tänasel istungil saata esimesele lugemisele eelnõu, millega kehtestatakse mikrokvalifikatsioonile selged nõuded. Eelnõu eesmärk on edendada täiskasvanute enesetäiendamise süsteemi ja kvaliteetset elukestvat õpet.

Kultuurikomisjoni esimehe Heljo Pikhofi sõnul soovitakse eelnõuga tagada, et täiskasvanutele pakutav koolitus oleks professionaalne ja kvaliteetne. „Oluline on, et mikrokraadide pakkumine vastaks kindlatele standarditele ja kvaliteedinõuetele ning täiskasvanute koolitajal oleks nii erialane kui ka täiskasvanute koolitaja kompetents. Muudatused tagavad mikrokraadide võrreldavuse ka Euroopa tasandil,“ lausus Pikhof. Ta lisas, et avaliku raha eest saab koolitust osta asutustelt, mis on läbinud kvaliteedikontrolli.

Komisjoni aseesimees Tõnis Lukas märkis, et mikrokraadide pakkumine ja huvi nende vastu on viimasel paaril aastal muudkui suurenenud. „Eelnõuga kehtestatakse täiendkoolitusele selged nõuded, ent juba akrediteerimise läbinud suurte ülikoolide jaoks suurt ei muutu ning täiendkoolitusasutused võivad jätkuvalt teha koostööd ja anda mikrokraadi koostöös,“ sõnas Lukas. „Selleks, et täiendkoolitust mikrokraadina käsitleda, peavad läbitud ainetest vähemalt pooled olema tasemeõppes antavad õppeained ja antud akrediteeritud õppeasutuse poolt.“

Eelnõuga täiendatakse täiskasvanute koolituse seadust mikrokvalifikatsioonide regulatsiooniga, milles defineeritakse mikrokvalifikatsiooni mõiste, kehtestatakse õppe maht, määratakse kindlaks läbiviijad ning kehtestatakse nõuded mikrokvalifikatsioonitunnistusele. Eelnõu järgi on mikrokvalifikatsiooniõppe maht viis kuni 30 ainepunkti ja õppe lõpetanule antakse mikrokvalifikatsioonitunnistus, mis kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS).

Uusi mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimise nõudeid hakatakse eelnõu järgi rakendama 2025. aasta 1. septembrist.

Istungil osalesid haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (465 SE) täiskogu istungile esimesele lugemisele 18. septembril.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside