Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu kultuurikomisjon koostas Vabariigi Valitsusele soovitused kutsehariduse edendamiseks, lähtudes kutsehariduse arengusuundade arutelust Riigikogus riiklikult tähtsa küsimusena 18. mail ning sellele eelnenud aruteludest kultuurikomisjoni istungitel.

Kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul peab komisjon oluliseks, et valitsus käsitleks kutsehariduse edasist arendamist terviklikumana. „Kutsehariduse korraldamine on killustunud mitmete ministeeriumide, nende allasutuste, kutsekoja, töötukassa, kaitseväe ja teiste vahel. Nende asutuste, kutsekoolide, kohalike omavalitsuste ja ettevõtjate vahel on vaja tihedamat koostööd, et tagada kaasaegne ja ühiskonna ootustele vastav õppekorraldus,“ ütles Must.

Must lisas, et komisjon peab vajalikuks luua kutse- ja üldhariduse korraldamise, juhtimise ja rahastamise terviklik kava.

Kultuurikomisjoni aseesimehe Laine Randjärve hinnangul tuleks kutsehariduse õppekavade koostamisel ja õppekohtade planeerimisel arvestada muutuva majanduskeskkonnaga, sealhulgas väike- ja keskmise ettevõtja vajadustega ning regionaalsete eripäradega. „Õppekavad tuleb ümber kujundada tulemuspõhisteks ning lõimida õppekavadesse ka õpilaste ja õpetajate õpiränne, et nad saaksid tutvuda teiste kutsekoolidega nii Eestis kui välismaal,“ ütles Randjärv.

Kultuurikomisjon soovitab valitsusel välja töötada uus rahastamismudel, mis motiveeriks kutsekoole haridustulemusi pidevalt parandama ja samas tagaks neile stabiilsuse. Samuti tuleb välja töötada erialaõpetajate töökoormuse arvestus, mis vastaks tegelikule töömahule. Lisaks on kultuurikomisjoni soovituste kohaselt vaja kindlustada kutsekoolidele erialaõpetajate koolitamine ning järelkasv.

Kultuurikomisjoni soovitusteks on veel edendada põhikooli ja gümnaasiumi õppuritele kutsehariduse kui karjäärivaliku tutvustamist, luua erivajadustega õpilaste toetamiseks terviklik kava ning tagada õppekavadele vastavad õppematerjalid.

Samuti peab kultuurikomisjon vajalikuks sõnastada riigi ootused praktikakohti pakkuvatele ettevõtetele ning leida võimalused suurendamaks töökohapõhises õppes osalevate noorte arvu.

Kuna 2020. õppeaastast peab vene õppekeelega kutseõppekavadel toimuma 60 protsenti õppest eesti keeles, siis kultuurikomisjon soovitab valitsusele välja töötada tugisüsteem nende koolide ja sealsete õpetajate toetamiseks.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside