Riigikogu kultuurikomisjon otsustas tänasel istungil saata hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamist muutva eelnõu Riigikogu täiskogu istungile teisele lugemisele. Samuti saatis komisjon teisele lugemisele erakooliseadust muutva eelnõu.

Komisjoni esimees Aadu Must ütles, et mõlemat eelnõu on põhjalikult arutatud ja sealjuures on esmane roll olnud selgitustööl. „Hirmul, et alates uuest aastast hakkavad kõik erivajadustega lapsed õppima tavakoolides, ei ole alust. Seaduse vastuvõtmine jätkab koolivõrgu korrastamist ja aitab kaasa tugispetsialistide paremale kättesaadavusele,“ lausus Must.

Komisjoni aseesimees Laine Randjärv tunnistas, et tugispetsialiste on meie koolides liiga vähe ja nende tunnitasu on alahinnatud. „Eelnõuga antakse küll kohalikele omavalitsustele lisaraha tugiteenuste eest tasumiseks, ent kindlasti ei saa praeguse taseme juurde pidama jääda. Et tugispetsialistide teenus oleks kättesaadavam ning õppekorraldus paindlikum, tuleb oluliselt enam panustada ka nende ettevalmistusse ning selle elukutse väärtustamisse, arvestades keerulist ja pingerohket tööd,“ lausus Randjärv.

Eelnõu järgi tuleb haridusliku erivajadusega ehk tuge vajavatele õpilastele põhiharidust korraldada kohalikul omavalitsusel. Õppe korraldamisel lähtutakse jätkuvalt kaasava hariduse põhimõttest. Riik jätkab erivajadusega lastele suunatud koolide pidamist, kuid lepib kohaliku omavalitsusega kokku nende pidamise võimalikus üleandmises.

Eelnõu suurendab tugispetsialistide toetust, et muuta lastele vajalikud tugiteenused kättesaadavamaks. Koolis on eelnõu järgi tagatud vähemalt eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul saab kool õpilasele rakendada tõhustatud või erituge. Koolil on õigus õppetöö läbiviimist vastavalt kohandada, milleks on ette nähtud ka tegevuskulud.

Peale selle nähakse eelnõuga ette regulatsioon riiklike haridusstipendiumite ja -preemiate maksmiseks haridusasutustes töötavatele inimestele.

Komisjon otsustas saata põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (519 SE) Riigikogu täiskogu istungile teisele lugemisele 19. detsembril.

Samuti saatis komisjon teisele lugemisele erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (520 SE). Eelnõu järgi saavad nõuetele vastavad erakoolid alates seaduse jõustumisest taotleda riigieelarvest toetust tegevuskulude katmiseks. Toetuse arvutamise aluseks on õpilaste arv 10. novembri seisuga ja kohaliku omavalitsuse üldhariduskooli õppekoha keskmine tegevuskulu.

Eraüldhariduskoolil on eelnõu järgi võimalik tegevuskulude katmiseks toetust taotleda, kui kool on tegutsenud vähemalt neli aastat ja talle on antud tähtajatu tegevusluba vähemalt ühes kooliastmes, koolis ei ole õppemaksu või õppemaks on õpilase kohta keskmiselt kuus kuni 25 protsenti töötasu alammäärast, kooli tegevusest saadud kasum investeeritakse õppe- ja kasvatustegevusse, sealhulgas õpikeskkonda, kooli eelarve ja hariduskulud on avalikud, koolil pole riigi ees maksuvõlga või selle maksmine on ajatatud ning tegevuskulu toetuse eraldamiseks koolile on nõusoleku andnud kooli asukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus. Eelnõu kohaselt on põhjendatud juhtudel Haridus- ja Teadusministeeriumil siiski õigus toetust eraldada ka juhul, kui kohalik omavalitsus ei ole toetuse eraldamiseks nõusolekut andnud.

Seegi eelnõu tuleb Riigikogu täiskogu istungil teisele lugemisele 20. detsembril.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]