Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu kultuurikomisjon saatis esimesele lugemisele 20 Riigikogu liikme algatatud eelnõu, et teha valitsusele ettepanek algatada rahvusooper Estonia juurdeehituse rajamiseks vajadusel riigi eriplaneering.

Kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof märkis, et otsuse eelnõuga soovitakse tagant tõugata rahvusooper Estonia praeguse hoone juurdeehitust. „Soovime eelnõuga teha valitsusele ettepaneku lahendada looduskaitselised ja muinsuskaitsealased piirangud, mis praegu rahvusooper Estonia juurdeehituse rajamist takistavad,“ osutas Pikhof.

Riigikogu kinnitas 2021. aasta sügisel riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea, kus üheks objektiks on rahvusooper Estonia juurdeehitus, mille rajamine on aga takerdunud.

„Kultuurikomisjon on Estonia juurdeehituse küsimust arutanud mitmel istungil, kus on osalenud kõik osapooled. Oleme saanud põhjaliku ülevaate teiste seas rahvusooper Estonia, Kultuuriministeeriumi, Tallinna linna ja Muinsuskaitseameti esindajatelt. Probleeme tuleb teadvustada ja nendega tegeleda, aga väga oluline on keskenduda lahendustele,“ toonitas Pikhof. „Kultuurikomisjoni eesmärk on, et riiklikult tähtsat kultuuriehitist õnnestuks lõpuks ometi rajama hakata. Juurdeehitus tooks kaasa suure muutuse Eesti muusika ja kultuuri jaoks, võimaldades teha rahvusvahelist koostööd.“

Komisjoni aseesimees Tõnis Lukas toonitas, et rahvusooper Estonia on üks meie kultuuri alustalasid ning hoone juurdeehitus annaks võimaluse teatril areneda ning publikut teenida ja harida. Rahvusvaheliste ooperi- ja balletietenduste jaoks vajaliku suurusega saal võimaldaks tuua lavale ka laiemat huvi tekitavaid teoseid ning võtta vastu tippkollektiivide külalisetendusi.

„Peame teadvustama, et rahvusooper Estonia juurdeehituse nimel peavad pingutama kõik osapooled, ka Tallinna linn, kes loodetavasti väärtustab rahvusooperi paiknemist just siin. Uus saal on suure kultuurilise tähendusega, aga edendab ka majandust ja turismi. Oluline on ehitada uus saal nii, et ei peaks katkestama teatri tööd liig pikaks ajaks, mis võiks tähendada kollektiivi lagunemist ja seega korvamatut kahju eesti kultuurile. Estonia ei ole ainult hoone, vaid ka loomingulised inimesed ja traditsioonid, ajaloolise teatri maine ja vaimne järjepidevus,“ rõhutas Lukas.

Istungil arutati, kas Estonia juurdeehituse puhul on riigi eriplaneeringu kaalumine võimalik. Kõlas Tallinna linna nägemus, et võimalik on edasi liikuda väiksema mahuga, kuid suurema mahuga planeeringuga edasi minemine oleks äärmiselt keeruline. Toodi välja, et suuremahulise projekti puhul oleks vaja kohaliku omavalitsuse detailplaneeringut, millele peaks aga eelnema looduskaitseliste- ja muinsuskaitseliste piirangute lahendamine. Edasi liikumiseks oodatakse ka muinsuskaitselisi eritingimusi. Estonia esindajad toonitasid, et kui rahvusvahelist ooperi- ja balletisaali ehitada ei saa, siis pole ehitust mõtet ette võtta.

Istungil osalesid Kultuuriministeeriumi nõunik kultuuriväärtuste asekantsleri ülesannetes Märt Volmer, õigus- ja haldusosakonna juhataja Merle Põld ning kultuuriväärtuste osakonna muinsuskaitsenõunik Reesi Sild; Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna juhataja Heddy Klasen; rahvusooper Estonia nõukogu esimees Ivari Ilja ja peadirektor Ott Maaten; Tallinna abilinnapea Madle Lippus ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja Oliver Alver ja ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Carolin Pihlap.

Kultuurikomisjon otsustas saata rahvusooper Estonia juurdeehituse edendamise toetusrühma liikmete esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele rahvusooper Estonia juurdeehituse riigi eriplaneeringu algatamiseks“ eelnõu (369 OE) täiskogu istungile esimesele lugemisele 2. aprillil.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside