Kultuurikomisjon saatis eestikeelsele õppele ülemineku eelnõu teisele lugemisele
Riigikogu kultuurikomisjon arutas sel nädalal oma kolmel istungil eestikeelsele õppele ülemineku eelnõule tehtud muudatusettepanekuid ning otsustas saata eelnõu koos muudatustega teisele lugemisele.
Eelnõule laekus Riigikogu liikmetelt ja Eesti Keskerakonna fraktsioonilt 53 ning komisjonilt koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga 11 muudatusettepanekut. Komisjon arutas ettepanekuid oma esmaspäevasel, teisipäevasel ja tänasel istungil.
Komisjon otsustas tuua direktori ja õppealajuhataja keeleoskusnõudele vastamise kohustuse varasemaks. Muudatuse järgi peavad õppeasutuste juhid eelnõus algselt välja pakutud 2024. aasta 1. septembri asemel eesti keelt C1-tasemel oskama 2023. aasta 1. augustist.
„Õppeasutuste juhtidel on eestikeelsele õppele üleminekul määrav roll, kuna just nemad peavad looma tingimused üleminekuks. Seetõttu on oluline, et nende kvalifikatsioon vastaks nõuetele juba üleminekuks ettevalmistumise ajal,“ lausus komisjoni aseesimees Liina Kersna. Ta lisas, et õpetajatele ja tugispetsialistidele rakendatakse komisjonis toetust leidnud muudatusettepaneku järgi eesti keele oskuse nõuet kvalifikatsiooninõudena alates 2024. aasta 1. augustist algses eelnõus olnud 1. septembri asemel. Õpetaja peab eesti keeles õpetamiseks eesti keelt valdama C1-tasemel.
Samuti toetas komisjon ettepanekut jõustada lasteaedade tugispetsialistide lähtetoetus 2024. aasta 1. septembri asemel 2023. aasta 1. septembrist, et tagada koolide ja lasteaedade võrdne toetamine. Veel pani komisjon ette täiendada eelnõu sättega, mille järgi tuleb hoolekogul esitada ettepanek muus keeles toimuvaks õppeks eelmise õppeaasta 31. märtsiks ning valla- või linnavolikogu peab andma loa või sellest keelduma kahe kuu jooksul – algses eelnõus tähtajad puudusid. Komisjon otsustas eelnõust välja jätta sätte, mis käsitleb keeleseaduse alusel tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise eest füüsilistele isikutele määratava sunniraha ülemmäära tõstmist, leides et see muudatus tuleks läbi analüüsida keeleseaduse muutmise protsessis.
Eesti Keskerakonna fraktsioon esitas eelnõule 51 muudatusettepanekut. Komisjoni istungil osalenud Dmitri Dmitrijevi sõnul ei saa Keskerakonna fraktsioon eelnõu sellisel kujul toetada, kuna see toob kaasa hariduse kvaliteedi languse. „Keegi ei sea kahtluse alla eesti keele õppimise vajadust, kuid keeleoskus ei saa olla tähtsam kui teadmised, oskused ja pedagoogilised kompetentsid. Peab tagama eesti keele tõhusama õpetamise kõigil tasanditel, mitte aga panema löögi alla tervet haridussüsteemi ja hariduse kvaliteeti õpetajate puuduse tõttu,“ lausus Dmitrijev. Enamik Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepanekuid komisjonis toetust ei leidnud.
Eelnõu kohaselt lähevad 2024/2025. õppeaastal esimesena eestikeelsele õppele üle lasteaiad ning 1. ja 4. klassid.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek) eelnõu (722 SE) Riigikogu täiskogu 5. detsembri istungile ettepanekuga teine lugemine lõpetada.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]