Kultuurikomisjon peab tähtsaks Patarei merekindluse renoveerimist
Riigikogu kultuurikomisjon ütles Patarei merekindluse teemalisele pöördumisele vastates, et see kultuuriväärtuslik hoone peab säilima, leidma mitmeotstarbelist kasutust ja olema tulevikus avalikkusele võimalikult ligipääsetav.
Komisjoni esimehe Aadu Musta sõnul toodi pöördumise esitajatele saadetud vastuses välja, et Patarei merekindlus on suur ja eripärane hoone, mille korda tegemiseks on vaja suurt investeeringut ja terviklikku plaani.
„Hoone remondiplaane seades ei tohiks välistada erakapitali kaasamist hirmust, et eraomandis jääb Patarei merekindlus avalikkusele suletuks või hooletusse. Riigi kohus on erakapitali kaasates selliseid riske vältida,“ ütles Must. Ta lisas, et omandistaatusest olulisem on tagada kultuuripärandit väärtustav lähenemine.
Riigikogule esitati kollektiivne pöördumine, millele allakirjutanute soov on peatada Patarei merekindluse müügiprotsess. Pöördumise esitajate sõnul võiks merekindluse korda teha riigi, Tallinna linna, ekspertide, erasektori ja kodanikuühenduste koostöös ning Euroopa Liidu fondide kaasabil. Pöördunute ettepaneku järgi võiks hoone jääda avalikku kasutusse kodanikuühenduste vastutusel.
Kultuurikomisjon korraldas Patarei merekindluse säilimise ja arendamise üle arutamiseks 22. jaanuaril avaliku istungi, kus kuulas ära pöördumise esitajad ning Kultuuriministeeriumi, Muinsuskaitseameti, Rahandusministeeriumi, ASi Riigi Kinnisvara ja Tallinna linna esindajad.
Istungil osalenud olid ühel meelel, et Patarei merekindlus on vaja korda teha, et tagada Eestile olulise kultuurimälestise säilimine. Tõdeti, et korda tehtuna võiks merekindlus olla mitmeotstarbeline hoone, kus võiks koht olla ka mäluasutustel.
Avaliku istungi salvestis
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]