Riigikogu kultuurikomisjon arutas tänasel istungil kollektiivset pöördumist „Palume tagada tugevate maakoolide ja maaelu säilimine!“ ning otsustas teemat põhjalikumalt lahata sügisistungjärgu alguses olulise tähtsusega riikliku küsimusena Riigikogu täiskogus.

Kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof ütles, et maakoolid on Eesti haridussüsteemis väga vajalikud, kuna paljudele lastele sobivad just väiksemad koolid ja klassid, lisaks on maakoolidel suur roll selles, et elu maal säiliks. „Kui koolid pannakse kinni, siis inimesed lahkuvad, mis omakorda pärsib ka kohalikku ettevõtlust,“ nentis Pikhof. „Kindlasti on vaja edaspidi arvesse võtta hea kooli mudelit, et poleks võimalik väärt koole sulgeda üksnes seetõttu, et selline otsus on otstarbekas kohaliku omavalitsuse eelarve mõttes.“

Komisjoni aseesimees Tõnis Lukas sõnas, et probleem on mitmetahuline ja kuna sündimus on viimastel aastatel kahanenud, siis pole see probleem ka taandumas. „See, et inimesed saaks elada ja lapsed head haridust kõikjal Eestis, on kogu riigi asi,“ lausus Lukas. Aseesimees lisas, et tagada tuleks kodulähedane kool põhikooli lõpuni ning hajaasustusega piirkondade koolide säilimise ja arenemise nimel on tähtis, et neil oleks piisav ja läbimõeldud riiklik toetussüsteem, sest Eesti kui terviku nägemine on just riigi, mitte iga omavalitsuse ülesanne eraldi.

Istungil osalenud kollektiivse pöördumise esindajad toonitasid, et maakoolide säilimise osas otsust langetades on oluline, et kohalikud omavalitsused kaasaksid kohalikku kogukonda, lapsevanemaid ja ettevõtjaid ning arvestaksid laste ja noorte õigustega. Märgiti, et riik peaks saama sekkuda, kui kohaliku omavalitsuse otsus on vastuolus riiklike arengudokumentidega.

Kollektiivses pöördumises öeldakse, et kehtiv kohalike omavalitsuste rahastus- ja haldusmudel on seadnud elujõulised maakoolid ebavõrdsetel alustel sulgemisohtu. Pöördujad soovivad, et Riigikogu ja valitsus arutaks kohalike omavalitsuste toetamist, et säiliks kvaliteetne kodulähedane haridusvõrk. Pöördumises seisab, et tegu on sedavõrd kompleksse probleemiga, et seda ei saa lahendada maakoole ühekaupa riigikoolideks või erakoolideks muutes ega jätta küsimust vaid kohalike omavalitsuste otsustada.

Istungil osalenud haridus- ja teadusminister Kristina Kallas märkis, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses pole sõnastatud hea kooli ega hea hariduse mõõdikuid ning kohalikud omavalitsused teevad sageli otsuseid valla eelarvest lähtudes. Ministri sõnul on sellele probleemile mõeldes väljatöötamisel põhikooli rahastusmudel kuni kuuenda klassini ning lisaks on minister palunud üle vaadata ja esimesel võimalusel täiendada koolide avamist ja sulgemist puudutavaid juhendmaterjale, mis ei arvesta praegu piisavalt laste õiguste kaitsega.

Kultuurikomisjon otsustas korraldada sügisese istungjärgu alguses olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, et süvitsi käsitleda tugevate maakoolide püsimist, elu säilimist maal ning riigi kohustusi ja vastutusi nende otsuste puhul.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]