Riigikogu kultuurikomisjon kohtus täna haridus- ja teadusminister Kristina Kallase ning Eesti Haridustöötajate Liidu juhi Reemo Voltriga, et saada ülevaade läbirääkimiste seisust ja õpetajate streigi ärajäämise võimalustest.

Kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof lausus, et komisjon sai istungil kinnitust, et haridus- ja teadusminister ning Eesti Haridustöötajate Liit on motiveeritud leidma lahendust ja jõudma kokkuleppele. „See on meie kõigi huvides, et riik ja haridustöötajad jõuaks kokkuleppele ilma streigita. Nägime istungil, et soov kokkuleppele jõuda on olemas,“ sõnas Pikhof. „Õpetajate amet peab olema väärtustatud ja jätkusuutlik, ent tuleb teha kõik endast võimalik, et selleni oleks võimalik jõuda ilma streigita, kuivõrd laste haridus oleks koolitöö katkemisel suure löögi all. Tähtajatu streigi puhul ei oska me isegi ette näha, kuivõrd sellega kaasnevad õpilüngad laste haridusteed ning Eesti üldist hariduse taset mõjutavad,“ sõnas Pikhof.

Kultuurikomisjoni aseesimees Tõnis Lukas ütles, et streigi mõju on mitmetahuline ja tooks kaasa palju segadust, mistõttu on tähtis püüda see ära hoida. „Streik mõjutaks perekondi, eriti kui see kestaks ajani, mil streigivad ka lasteaiaõpetajad,“ nentis Lukas ja toonitas, et seetõttu tuleb õpetajate nõudmisi võtta tõsiselt. Lukas viitas, et õpetajad on oma nõudmistes näidanud üles paindlikkust ja nende taotlusi tõsiselt võttes on võimalik streik ära hoida. Ta rõhutas, et vaja on tegeleda ka õpetajate töökoormuse ja karjäärimudeli muudatustega, mille hulgas on ka muudatusi, mis ei eelda lisaraha.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul soovib ta alustada läbirääkimistega, et jõuda kokkuleppele pikaajalise haridusleppe sõlmimiseks. „Sel aastal tõusis õpetajate palgafond kokku 5,7 protsenti, jätkan pingutusi palgakasvu suurendamiseks. Minu siht on, et 2027. aastaks jõuaks õpetajate palk 120 protsendini riigi keskmisest. Selle saavutamiseks on vaja alustada läbirääkimisi, mis hõlmaks lisaks töötasule ka kokkuleppeid õpetajate karjäärimudeli loomise ning ka koolivõrgu korrastamise osas. Viisin selle arutelu täna koalitsiooninõukokku.“

Eesti Haridustöötajate Liidu juhi Reemo Voltri sõnul on võimalik streik veel ära jätta või katkestada, kui haridustöötajad saavad kindlustunde, et järgmisteks aastateks on kollektiivlepinguga palga alammäära tõusu plaan paigas ja seda ei saa ühepoolselt muuta. Ta märkis, et üksnes lubadustest ei piisa, ent seitse päeva on aega tööd teha ning palgatõusuks vajaliku lisaraha leidmine ja kokkuleppele jõudmine ei tohiks olla ületamatu. Voltri osutas, et eesmärk on, et õpetajatel oleks kindlustunne ja õpetajaamet oleks väärtustatud.

Istungil toonitati, et oluline on tähelepanu pöörata ka töötingimustele ja karjäärimudelile. Kallase sõnul on tänuväärne, et streik on ka karjäärimudeli teema üles tõstnud. Voltri kinnitas, et enamik õpetajaid leiab, et oluline on esmalt saavutada alampalga tõus ja seejärel tegeleda karjäärimudeliga. Ta avaldas veendumust, et ka karjäärimudeli osas jõutakse mõistlikule kokkuleppele.

Eesti Haridustöötajate Liidu teate järgi algab 22. jaanuaril õpetajate tähtajatu streik. Liidu nõudmine on, et õpetajate alampalk tõstetaks juba 2024. aastal 1950 euroni. Möödunud neljapäeval algasid uuesti läbirääkimised liidu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]