Riigikogu kultuurikomisjon keskendus tänasel istungil Ukraina pagulaste laste võimalustele Eestis haridusteed jätkata.

Kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul on Eesti valmis pakkuma Ukrainast tulnud õpilastele võimalusi haridusteed jätkata nii alus- ja üldhariduses kui ka kutse- ja kõrghariduses. „Ukraina lastele lasteaia ja koolikohta pakkudes tuleb arvestada, kas Eestisse soovitakse jääda vaid sõjategevuse ajaks või pikemaks perioodiks,“ ütles Must. „Tähtis on, et lastele ei pandaks koolis esialgu liiga suuri ootusi, vaid keskendutaks sellele, et toetada laste ja noorte ning nende perede harjumist uue keskkonna ja elukorraldusega,“ lisas esimees.

Komisjoni aseesimees Jaak Valge rõhutas, et oluline on tähelepanu pöörata sõjakoldest põgenenute vaimse tervise hoidmisele. „On ilmselge, et Ukraina õpilaste suunamisega Eesti haridussüsteemi, kas eesti- või venekeelsetesse koolidesse, või ka keelekümblusesse, võib nende vaimset traumeeritust suurendada. Kui nad seda tõesti soovivad, siis tuleks jälgida, et nende õpikeskkond oleks turvaline, toetav ja sõbralik,“ sõnas Valge. „Aga ainuõige oleks toetada kiiret ajutiste ukrainakeelsete koolide loomist Tallinnas ja Tartus, kus õpilased õpivad Ukraina õpetajate hoole all ja Ukraina õppeprogrammide järgi, et nad esimesel võimalusel saaksid valutult oma kooliteed Ukrainas jätkata,“ toonitas ta. Valge hinnangul näib see, et praegu on vaid pisut üle ühe protsendi Eestisse saabunud Ukraina lastest end Eesti hariduse infosüsteemis registreerinud, tõestavat, et nad ei eelista Eesti koolisüsteemi.

Istungil toodi välja, et Eestisse on saabunud 7650 Ukraina last, kellest 2500 on Tallinnas. Eesti hariduse infosüsteemi on neist seni registreeritud 83 last. Nenditi, et enamike laste kohta pole teada, kus nad on, kui vanad nad on ja milline on nende haridustase. Toonitati, et on oluline, et omavalitused paneksid lapsed infosüsteemi kirja, kui nende kohta infot saavad. Rõhutati laste arendava tegevuse ja suhtlemise tähtsust, et nad ei jääks majutuspaikades üksi nutiseadmete taha. Samuti märgiti istungil, et infot kogutakse ka Ukrainast saabujate kohta, kes on valmis ukrainakeelsete laste õppetööd toetama. Teadaolevalt on erinevatesse Eesti omavalitsustesse jõudnud 74 Ukraina haridustöötajat.

Haridus- ja teadusministri sõnul on Eesti haridussüsteemis alushariduses 3100 vaba õppekohta, neist 1000 Tallinnas, põhikoolis 10 500 vaba kohta ja gümnaasiumides 2000 vaba kohta. Ta märkis, et kuivõrd Tallinna on jõudnud 2500 last ja pealinna koolides on 2800 vaba kohta, siis tuleb mõelda juba ka sellele, mis saab, kui vabad kohad haridussüsteemis täituvad. Minister osutas, et õppekohtade juurde loomiseks on kolm varianti: eestikeelne kool, kuhu on kaasatud ukrainakeelsed haridustöötajad; keelekümbluskool, kus 60 protsenti õppest on eesti keeles ja 40 protsenti ukraina keeles, ning Ukraina riigi õppekaval põhinev ukrainakeelne kool, mis võiks aga olla vaid ajutine lahendus ja eeldaks seaduse muutmist. Komisjoni esimees tegi ettepaneku neid alternatiivseid variante fraktsioonides arutada.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad tõid välja, et kohalikelt omavalitsustelt saadud tagasiside järgi on nende suurimad murekohad ukraina keele mittevaldamine, koolide rahastamine ja õpilaste vaimse tervise toetamisega seotud küsimused.

Sisuka arutelu käigus esitasid komisjoni liikmed hulgaliselt küsimusi, millele vastasid haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside