Riigikogu kultuurkomisjoni esimees Peeter Kreitzberg kohtus täna ÜRO rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja sallimatuse teemaga tegeleva eriraportöör Doudou Diène’ga, kes koostab vastavasisulist raporti Balti riikide kohta.

Diène tundis huvi, kas Eestis esineb rahvuslikku diskrimineerimist; missugused on vähemusrahvustega seotud probleemid;  missugune on nende probleemide ajalooline ja kultuuriline taust. Diène osutas mittekodanike suurele arvule Eestis, mis on tema hinnangul üks probleemide allikaist. Ka tundis Diène huvi pronksmehe kui sümboli tähendusest siinsele elanikkonnale. Samuti huvitus ta mustlaste käekäigust ja uuris, kas seoses terrorismivastase võitlusega esineb Eestis ka moslemite diskrimineerimist.

Kreitzbergi sõnul on siinsed vähemusrahvuste, kuid eelkõige venekeelse elanikkonnaga seotud probleemid keeruline segu poliitilistest, sotsiaalsetest ja inimlikest aspektidest. Kreitzberg möönis, et venekeelsel elanikkonnal on mitmeid inimlikke ja sotsiaalseid probleeme, mis takistavad neid Eesti ühiskonda integreerumast, kuid osutas samas, et Venemaa kasutab neid probleeme ära poliitilistel eesmärkidel Eesti siseasjadesse sekkumiseks. Otsest rahvuslikku diskrimineerimist Kreitzbergi kinnitusel Eestis ei ole.

Kreiztberg kõneles positiivsest arengutest integratsiooniprotsessis ja viitas Eesti vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadusele ning kauaaegsele traditsioonile vähemusrahvuste kultuuri edendamisel. Viimasel tuginedes tegutseb Kreitzbergi kinnitusel Eestis 18 vähemusrahvuste kultuuriseltside katusorganisatsiooni ja 203 erinevaid rahvusgruppe ühendavat organisatsiooni.

Mustlaste ja muslimitega seotud probleeme Kreitzbergi hinnangul Eestis ei esine.

Riigikogu pressitalitus